MEELIS OIDSALU ⟩ Keskealiste meeste füüsilist vormi nähakse üha enam julgeolekuküsimusena

Üle kolmandiku ajateenijatest ei täida teenistuse jooksul kordagi kaitseväe füüsilise võimekuse vormi. Eesti kooliõpilased NATO testi sooritamas. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Kaitseministeeriumis on valminud kava, mis seab sihiks Eesti meeste tervisekäitumise otsustava muutmise. Ukraina kogemus tõendab, et kurnamissõjas kujunevad rahvaväe selgrooks keskealised mehed, kelle füüsiline võimekus on sageli nigelavõitu. Toimetaja Meelis Oidsalu päris asjatundjatelt, kui suur roll on droonisõdade ajastul üldse veel meeste kehalisel võimekusel.

Kaitseressursside ameti andmetel vabastatakse igal aastal kuni 10–20 protsenti kaitseväe õppekogunemistele kutsutud reservväelastest tervislikel põhjustel õppustest. Tervis on selgelt üks peamisi põhjuseid, miks õppekogunemistel ei osaleta, kusjuures kõige levinum põhjus on lihasluukonna ja sidekoe haigused ning seejärel vigastused. Mõlemad neist on otseselt seotud inimese füüsilise treenitusega. Mullu kutsuti õppekogunemistele rekordilised 25 000 reservisti – kui kümnendik neist jääb tulemata, räägime eelmise aasta mastaapides viiest väljaõppest eemale jäänud pataljonist.

On seda rohkem või vähem kui teistes NATO riikides, kaitseministeerium öelda ei oska, sest sõjalise personali füüsilise suutlikkuse kui valdkonna rahvusvaheliselt võrdlev uurimine on lapsekingades. Novembris alanud kaitseministeeriumi ja kaitseväe meediakampaania «Mehed vormi!», mida vahelduva eduga on korraldatud alates 2015. aastast, on seekord varasemast suurem. Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Helmuth Martin Reisner näeb asju üsna mustades värvides ning peab vajalikuks meeste tervisliku ja füüsilise kehva seisundi küsimust julgeolekuprobleemina laiemalt teadvustada.