KAIRE UUSEN ⟩ Eesti kodanikuks pürgija võiks teada ka Tootsi, Teelet ja Kristiina Ehinit

Kaire Uusen Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Kuni immigratsioonisurve kasvab ja samal ajal maadleme ikka veel nõukogudeaegsete inimestega, kes isegi 30–40 aastaga pole saanud selgeks riigikeelt ega tunne meie ajalugu, tuleks senisest tugevamini hakata keeleoskuse kõrval rõhuma ka eesti kultuuri ja pärimuse tundmisele, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Muidu tähendab Eesti tulevik küll parimal juhul eesti keelt oskavat, aga seda maad ja rahvast mitte tundvat elanikkonda. Rääkida omavahel eesti keeles Harry Potterist, mõnest tuntud Eesti kaubamärgist, hiljutisest Tenerife reisist või Puškinist – sellest jääb kuidagi väheks. Ka koos eestlastega majandusprobleemide üle kurtes, poliitikat kirudes või lihtsalt Eesti looduses tehtud fotosid sotsiaalmeediasse postitades ei muutu keegi eestlaseks, kuigi nii võidakse soovida.

Selles kohas laiutab juba praegu kahjuks auk – isegi eesti keelt ideaalselt rääkivad, siin sündinud vene ja ka muud päritolu noored, sh kultuuriinimesed, ei tea tihti Eesti ja eestlase silmis olulisi asju – ei ajaloosündmusi, mineviku kultuuritegelasi, rahvalikke traditsioone, legende, nalju, vanasõnu ega muud, mis eestlastele omased on.