JÜRI KOTŠINEV ⟩ Venemaa välispoliitilisel malelaual on käigud otsa saanud

Vladimir Putin ja Antonio Guterres 24. oktoobril 2024. Foto: ALEXANDER NEMENOV / POOL

Putin võib suhteliselt kindel olla oma praegustes suurtes liitlastes ehk ainult Hiinas ning viimase ripatsriigis Põhja-Korea Rahvavabariigis. Valgevene võib ka liigitada suhteliselt truude Venemaa sõprade hulka, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Kindel on see, et Põhja-Korea kooskõlastas oma piiratud väekontingendi saatmise Venemaale oma suure patrooni Hiinaga. Venemaa ja Hiina on viimastel aegadel puutunud kokku probleemidega. Venemaa on takerdunud Ukraina sõtta, mida ta kuidagi võita ei suuda ning Hiina on silmitsi majanduslangusega, mis kahandab rahva usaldust selle maa juhtkonna ja juhi Xi Jinpingi suhtes. Nii Moskva kui Peking süüdistavad USAd «külma sõja» mentaliteedis, mis jagas maailma kaheks vaenulikuks leeriks – idaks ja lääneks. Vene-Ukraina sõja algusest on Hiina ja Venemaa koostöö märgatavalt laienenud. See on toimunud Hiina taktikepi järgi.

Selgelt on välja joonistumas uued jõuteljed maailma geopoliitilisel kaardil. Ühelt poolt on sellel kaardil koalitsioon, kuhu kuuluvad Venemaa, Hiina, Põhja-Korea, Iraan ning teiselt poolt USA koos oma NATO liitlastega, pluss Vaikse ookeani regiooni liitlased. Kreml üritab koos Hiinaga tõmmata oma koalitsiooni globaalse lõuna riigid. Viimased ei rutta liituma ei ühe ega teise koalitsiooniga. Venemaa võib olla mures oma «noorema partneri» rolli pärast suhetes Hiina kui «vanema partneriga». Sinna ei ole midagi parata. Venemaa välispoliitilisel malelaual on käigud otsa saanud. Putin on praegu sellises seisus, et üritab haarata oma kombitsatega kaheksajala kombel iga võimaliku liitlase järele igas maailma otsas.