Joonas Väli ⟩ Filipiinide verine sõda narkokuritegude vastu

Filipiinide endine president Rodrigo Duterte. Foto: Dondi Tawatao / DONDI TAWATAO

Rekkajuht ei suuda ärkvel püsida. Käed roolil, jalg gaasil, aga silmad vajuvad kinni. Korraks ehmatab ta end üles, siis vajub pea uuesti alla. Ta ei saa peatuda, et puhata. Laadung on vaja kohale toimetada. Unest värisevate kätega kobab ta kindalaekas ning võtab paberinutsaku seest ühe väikese punase tableti. Shabu. Sõit võib jätkuda, kirjutab elust Filipiinidel TÜ riigiteaduste tudeng Joonas Väli.

Shabu ehk metamfetamiin liikus Filipiinidele esimest korda seitsmekümnendatel, importijateks Hiina ja Taiwani sündikaadid. See oli vaeste narkootikum, doping, kui nii võib öelda. Autojuhid sõitsid päevi ilma magamata, tehasetöölised tegid ületunde ja need, kellel ei olnud privileegi töötada, vähkresid lihtsalt hommikuni asemel, korraks argimured unustades.

Manila kasvas, inimesed kolisid maalt linna. Tehased kerkisid, linnapiirid paisusid. Sellega koos laienes ka shabu kasutamine ning ei pidanud kaua ootama, kui varem üle mere saabunud tablette hakkasid toorainetest võrdlemisi lihtsa protsessiga tootma kohalikud.