JUHTKIRI ⟩ Katastroofi õppetunnid

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Valencia piirkonnas sadas alla tavatult palju vett.
• Eestil on Hispaania üleujutustest õppida.
• Hoiatused ei jõudnud elanikeni õigel ajal.

Aastad 2021 ja 2022 olid Hispaanias väga vihmavaesed, paljud kaevud lõunas kuivasid ning veehoidlate veetase langes alla poole mahutavusest. Kuivadel suvedel jäi oliivisaak kesiseks ning Andaluusia talumehed palusid taevaisalt vihma.

Näis, et palvetest oli olnud kasu: selle aasta kevadel sadas vihma rohkem. Ka ei olnud aasta erakordselt kuum. Kui Kreeka, Balkani maad ja osa Itaaliast vaevlesid leitsaku käes, siis Hispaania kevad oli jahedavõitu ning suvi normaalne ja kuumarekorditeta. Tänu sellele tõotab oliivisaak tulla ometi kord üsna hea.

Kuid see, mis juhtus Hispaanias teisipäeval ja kolmapäeval, ületas kõiki ootusi. Teisipäeval sadas Valencia piirkonnas ühe päeva jooksul alla tavapärase aastanormi jagu sademeid.

Nagu ütleb laulusalm muusikalis «Minu veetlev leedi», on Hispaanias hirmsad vihmahood. Tõepoolest, kui talvehooajal sajab, siis ikka oavarrest, ning veejuhtimissüsteemid on kõikjal üldiselt vastava arvestusega ka rajatud. Kuid ükski neist pole loodud pidama vastu niisugusele apokalüptilisele sajule, nagu vallandus Kagu-Hispaanias teisipäeval.

Teed muutusid minutitega vahutavateks jõgedeks, mis pühkisid autosid kokku nagu männikoorest laevukesi. Vesi tõusis kiiresti ning sundis inimesi varju otsima hoonete kõrgematel korrustel. Kes jäid põgenemisega hiljaks või kusagile lõksu, kaotasid elu. Praeguseks pole täpne hukkunute arv veel teada, kuid see tõotab tulla sadades, mida on rahuaegse looduskatastroofi jaoks väga palju.

Hispaania meedia on täis südantlõhestavaid lugusid. Näiteks kirjutab üleriigiline leht El País, kuidas kolmeliikmeline perekond üritas autoga põgeneda Paiporta asulast Valencia lähistel, kui kohalik jõgi Rambla del Poyo oli üle kallaste tõusnud. Paraku jäi sõiduk veelõksu, inimestel õnnestus küll auto katusele pääseda, kuid tõusev vool viis masina kaasa. Posti külge klammerdunud mees jäi ellu, kuid naine ja kolmekuine imik kahjuks uppusid.

Nagu näitab Hispaania äsjane üleujutuse kogemus, pole kodanikukaitsesse panustamine kunagi rumal ega ülearune.

Kiirelt arenenud katastroofi põhjustas ilmastikunähtus nimega «külm tilk», nagu seda tuntakse Prantsusmaal ja Hispaanias. See juhtub sügiseti siis, kui Atlandi ookeani külmast õhuvoolusest eraldub osa ning jõuab Vahemerele, kus hakkab segunema ümbritseva veel sügissooja õhumassiga. Viimati põhjustas nähtus üleujutusi Valencia piirkonnas 2019. aasta septembris, seega pole tegemist tundmatu fenomeniga, ootamatu oli üksnes sündmuse mastaap.

Seda enam tuleb heita kivi vastavate teenistuste ja võimude kapsaaeda, kes ei edastanud hoiatusi piisavalt operatiivselt. Mõnel pool nägid inimesed evakueerumissoovitusi telefonides alles siis, kui vesi tänaval juba nende autosid kaasa viis. See on õppetund Eestilegi. 2005. aasta jaanuaritormis ja Pärnu üleujutuses õnnestus suuremat ohvrite arvu vältida, uppus üks inimene. Kuid nagu näitab Hispaania äsjane kogemus, pole kodanikukaitsesse panustamine kunagi rumal ega ülearune.