Jüri Kuuskemaa ⟩ Roosikrants ehk Paks Margareeta

Paksul Margareetal on loodetavasti saabunud rahulikumad ajad. Praegu on torn Eesti Meremuuseumi käsutuses. Foto: Tairo Lutter

Kleio mäletab, kuidas Tallinna linnamüür endale kõige paksema torni sai, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Eks meie linnamüür ole loodud «ümbruskaudsete türannide salasepitsuste tõrjumiseks», nagu väitis meie maaemand Taani kuninganna Margareeta 1285. aasta paiku. Paradoksaalsel kombel osutus aga 16. sajandi algul, et Tallinnas peeti kõige ohtlikumaks vaenlaseks just toonast Taani kuningat. Nii juhtuski, et maaisandaks olev Liivimaa ordu otsustas tõsta Tallinna kaitsevõimet, et kindlamalt tõrjuda Taanlaste võimalikku rünnakut.

Aastal 1515 tellis linn kujurilt ja ehitusmeistrilt Clemens Palelt projekti Suure Rannavärava eesvärava täiendamiseks. Tema plaan nägi ette, et alale püstitataks toekas 25-meetrise läbimõõduga kolmveerandringi kujuga paksuseinaline suurtükitorn. On koguni väidetud, et meister tegi mitte üksnes projekti, vaid andis linnale üle ka sellekohase maketi.