LOODUSFOTO ⟩ Kooljakuul võib näha haldjajuukseid

Teadja pilk leiab valendava juusjää kergesti üles ka hämaruses. Foto: Rein Kuresoo

Vaatamata kellakeeramisele tuleb kõigil ühiskonna toimekatel liikmetel novembrikuus pimedas ärgata ja juba valgevalus tööle tõtata.

Küllap seetõttu ei ole suurem osa inimestest kunagi näinud haldjajuukseid – nii kutsub rahvasuu siidiselt läikivaid valgeid peenikesi jääkristalle –, mis tekivad metsas maas olevatele veidi pehkinud lehtpuuokstele. Sel nähtusel on ka ametlikum nimi – juusjää.

Kui öösel langeb temperatuur nulli kraadi ligi või õige veidi alla selle, tekivad need kiharad metsas sageli, kuid kaovad niipea, kui õhutemperatuur ühe-kahe kraadi võrra tõuseb. Iseenesest ei ole juusjää just teab kui haruldane loodusnähtus, aga sellisel ajal on metsas vähe inimesi liikumas, nende seas veelgi vähem neid, kes hoolega maapinda uurivad. Juusjääd võib sagedamini kohata niisketes metsades ja võsades.