AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Asendamatu Kalev Kesküla

Kalev Kesküla «Elu sumedusest» (2009), kujundanud Andres Rõhu. Foto: Antikvariaat

Tänavu 22. oktoobri sumedal sügisõhtul võinuks Kalev Kesküla hea veiniga muhedas seltskonnas nautida 65. sünnipäeva, kirjutab kirjandusteadlane Janika Kronberg.

«Kui saad viiekümneseks, mõtled, kui paljud olid selleks ajaks juba surnud.» Selle lausega algab «Tango viiekümnesele mehele» Kalev Kesküla (1959–2010) esseeraamatus «Elu sumedusest» (2009). Need, keda Kalev nimepidi mainib, on Pentti Saarikoski, Ott Arder, Juhan Smuul ja Juhan Viiding. Ükski neist ei saanud viiekümneseks.

Kalevile endale oli antud napilt rohkem, aga ikkagi ülekohtuselt vähe. Tänavu 22. oktoobri sumedal sügisõhtul võinuks ta hea veiniga muhedas seltskonnas nautida 65. sünnipäeva. Sest elada ja nautida õiglasel meelel mees oskas. Nagu oskas ka raske haiguse kiuste stoilise väärikusega lahkuda, kui aega enam juurde ei antud. Vähem kui aasta enne surma ilmunud raamatut kirjutades ei teadnud ta veel oma saatust, postuumselt Loomingus ilmunud «Viimsed korraldused» aga kinnitab just stoilisust.