RAIKO PUUSTUSMAA ⟩ Ligi kümme aastat hiljem oleme astumas automaksuga sama reha otsa

Raiko Puustusmaa Foto: Olga Makina

Automaks on riigi vaatest objektiivne ja lihtne viis riigieelarve tulude suurendamiseks. Maksu tasumise kontroll on automaatne, erandid puuduvad ja tõenäoliselt autost enamik kasutajad ei loobu, mistõttu maksubaas on stabiilne. Maks ei vähenda tarbimist ja ilmselt ei suuna kasutajaid ka teisi transpordiliike eelistama. Veidi vähem kui kümmekond aastat tagasi ringles Eesti ühiskonnas samuti automaksu idee, kirjutab PwC vanemkonsultant Raiko Puustusmaa.

Toona oli automaksu idee üheks osaks koduturul täiendava tasu seadmine kasutatud sõiduki müügi korral (sellest olen ka kirjutanud). Automaksu kehtestamise soovi selgitati tookord Euroopa Liidule omaste kliimapoliitika eesmärkide täitmise ehk süsinikdioksiidi heitmete piiramisega. Tekkinuks olukord, kus juba olemasolevate sõidukite liiklusregistris ametlik ümbervormistamise tasu oleks sõltunud sõiduki COst või kilovattidest. Turul juba olemasolevad sõidukid oleks endiselt alles jäänud ja nende kasutamine oleks samal viisil jätkunud, aga kallinenud oleks omanikuvahetuse registreerimine.

Tookord sai arutatud, et see polnud just tavapärane lähenemine, võrreldes muu maailmaga, kus maksustatakse sõidukeid pigem esmakordsel registreerimisel (nt Taani) või üldise tee- ja/või keskkonnamaksuga nagu praegu Eestis kehtestatud automaks. Tookord jäi maksustamise idee sellisel kujul ära ja ka siis arutati maksustamise tehnilist poolt, et kohtlemine peab ühisturul olema võrdne – teistest Euroopa Liidu riikidest sõidukite toomine Eestisse peab olema sarnaselt maksustatud koduturuga.