JUHTKIRI ⟩ Parandada või mitte parandada?

Päeva karikatuur. 31. oktoober 2024. Foto: Urmas Nemvalts

• Näib, et arutelu eelarve üle saab olema riigikogus sisuline. See on hea!
• Kuhu raha läheb on aga endiselt segane ja see tuleb korda teha.
• Opositsiooni suunad on kindlad kärpe- või rahastusettepanekud ning makromajanduslikud ettepanekud.

Kolmapäevase tööpäeva lõpuni oli võimalik esitada 2025. aasta riigieelarvesse parandusettepanekuid. Opositsioonierakonnad on seda võimalust aktiivselt kasutanud ning kuuldavasti esitab neid ka koalitsioon.

Erinevalt eelmisest aastast on riigikohtu otsus piiranud opositsiooni võimalusi eelarvearutelu venitada. Analüüsides parandusettepanekuid – mis on kõigile huvilistele riigikogu veebilehel kättesaadavad –, võib näha, et arutelu uuel nädalal komisjonides ning seejärel ka suures saalis saab olema pigem sisuline. See on hea, sest Eesti vajab kõiki ideid, kuidas eelarve ülesehitust parandada, kuidas teha mõistlikke kärpeid ja kuidas suurendada riigi sissetulekuid.

Sisulise eelarvearutelu esimeseks komistuskiviks on aga jätkuvalt eelarve koostamisviis. Kõikide kuluridade puhul pole võimalik täpselt aru saada, kellele raha läheb. Oktoobrikuu keskel kirjutas Postimees sellest probleemist, peale mida soovitas rahandusministeerium toimetusel lugeda eelarve seletuskirja lisa. Seda uurides ei suutnud me ikkagi paljusid rahasaajaid tuvastada.

Kui eesmärk pole raha liikumise mõistmist nimelt keeruliseks ajada, siis oleks valitsus võinud eelarvet täpsustada, sest arusaadavuse kriitikas pole midagi uut. Praegu kurdavad riigikogu saadikud paraku, et ei saa ministeeriumitest järelepärimistele eelarve osas mõistlikke vastuseid. Võib-olla ei suuda kõik ministeeriumidki eelarvest üle käia. Postimees ei näe siin ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei võiks eelarve olla paremini arusaadav ja ka detailsem. Valitsus ja rahandusministeerium, tehke see asi korda!

Postimees on seisukohal, et on viimane aeg, et riigieelarve, mida arutama hakatakse, saaks tehtud sellisena, et me kõik sellest aru saaksime. Praegu see nii ei ole!

Vaadates opositsioonierakondade parandusettepanekuid, liigituvad need eelarve arusaadavuse teemat kõrvale jättes kahte kategooriasse: konkreetsed kärpe- või rahastusettepanekud (näiteks Haapsalu raudtee ehituse jätkamine) ning makromajanduslikud eelarveettepanekud, nagu maksutõusude ärajätmine.

Pole ilmselt põhjust eeldada, et valitsus soostuks maksutõuse ära jätma, sest neil on oma terviklik nägemus Eesti majanduse ja rahanduse osas. Võimalus teistsuguseks poliitikaks tekib peale järgmisi riigikogu valimisi, kui võimule peaks saama teistsugune koalitsioon. Isamaaliidu pakutud alternatiivset eelarvet tulebki arvatavasti näha selles kontekstis. Eesmärk on tutvustada oma majanduspoliitika põhimõtteid ning sundida koalitsiooni kordama, mille eest ta võtab vastutuse eelseisvateks aastateks.

Keskerakonna strateegiaks on seevastu olnud esitada 16 üksikettepanekut regionaalpoliitika ja vaesemate inimeste huvides. Juba Rooma impeeriumist tuntud printsiibi «jaga ja valitse» kohaselt on tõenäoline, et midagi võib neist läbi minna. EKRE jääb oma ettepanekutega Isamaaliidu ja Keskerakonna vahele.

Postimees on seisukohal, et on viimane aeg, et riigieelarve, mida arutama hakatakse, saaks tehtud sellisena, et me kõik sellest aru saaksime. Praegu see nii ei ole!