Konkurentsiseaduse eelnõus on palju kirgi kütnud küsimus, millises juriidilises vormis ja millises kohtus tuleks hakata määrama Euroopa Liidu ette nähtud miljonitrahve: kas väärteokaristusena (nagu liiklusrikkumised) või erilise haldussanktsioonina. Riigikohtunik Ivo Pilving avab küsimusele oma vaadet.
Tellijale
IVO PILVING ⟩ Euroopa Liidu miljonitrahvid on pannud Eesti dilemma ette
Nagu Postimees hiljuti (22.10.2024) kajastas, ei ole minu silmis sellel teelahkmel õigeid ega valesid lahendusi. Ühtegi poliitilist jõudu ma siinse kirjatööga toetada ei taha, heidutada ammugi mitte. Seda, milline trahvimudel on Eestile kokkuvõttes parim, peab kaalutletult otsustama parlament. Kohtuniku ja haldusprotsessi õppejõuna sooviksin siiski esitada paar lugupidavat vastuväidet teemat käsitlenud õigusasjatundjatest kolleegidele.
Muide, Riigikohus oli juba 2019. aastal kaasatud üldisema haldustrahvide eelnõu menetlusse ja esitas toona selle kohta arvamuse. Meenutagem sealt mõnda tähelepanekut ning lugeja saab ise hinnata, kas need on asjakohased ka kitsamalt konkurentsitrahvide kontekstis.