Sandra Laur ⟩ Brexit näitas, et rahvusriigid ei ole veel ajalukku vajunud

Suurbritannia lahkus EList nn Brexiti päeval ehk 31. jaanuaril 2020. Foto: Henry Nicholls

Kas Euroopa Liit on 21. sajandi impeerium, mis sööb oma liikmesriikide suveräänsust hommikusöögiks? Või on Brexit lihtsalt ühe riigi egoistlik katse nautida Euroopa hüvesid ilma vastutuseta, mis lõppes majandusliku enesetapuga? Brexit on tõstatanud küsimused, millele pole lihtsaid vastuseid, kirjutab London King's College'i rahvusvaheliste suhete tudeng Sandra Laur (Keskerakond).

Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda, tuntud kui Brexit, on olnud üks märkimisväärsemaid poliitilisi ja majanduslikke sündmusi viimastel aastakümnetel. See otsus on mõjutanud nii Ühendkuningriiki kui ka Euroopa Liitu mitmel tasandil alates seadusandlusest kuni majanduslike ja sotsiaalsete aspektideni.

Brexiti mõju ulatust illustreerib fakt, et see on mõjutanud koguni 20 833 seadust, näidates, kui sügavale on EL-i regulatsioonid Ühendkuningriigi õigussüsteemi juurdunud. Hiljutine meeleavaldus, kus ligikaudu 20 000 inimest marssisid Londonis, on taaselustanud arutelu Ühendkuningriigi tuleviku üle Euroopa Liiduga. Üha suurem hulk britte – koguni 62 protsenti vastavalt YouGovi küsitlusele – näevad Brexiti lõpptulemust läbikukkumisena.