Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

KADRI TAMMEPUU Ministeeriumi udujutt patsiendi turvatundest on mõeldud avalikkust uinutama

Superministeeriumi hoone.
Superministeeriumi hoone. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Novembrist jõustub 2022. aasta kevadel parlamendis vastu võetud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, mis annab ravimisel ärahoitava tervisekahju saanud patsiendile võimaluse küsida hüvitist kindlustusseltsilt, kellelt vastav raviasutus on poliisi ostnud. Ent nagu tasapisi selgub, lihtne see olema ei saa, sest peale üksikute sisuturunduslike teadaannete pole uut korda avalikkusele tutvustatud ega kõiki määruseidki vastu võetud, kirjutab patsientide liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu.

Teadmatuse ohvriks langes ka üks siinkirjutaja 80. aastates peretuttav, kutsugem teda lihtsalt Maieks. Vanaproua soovis jääda anonüümseks, et mitte oma arstiga tülli minna. Küll aga lootis Maie temaga juhtunu käigus liigselt raisatud sadu eurosid seaduse jõustumise järel raviasutuselt tagasi küsida, sest pensionid hoiavad küll hinge sees, aga liigset kulutamist ei luba.

Lugu sai alguse kaheksa kuud tagasi traagilisest õnnetusest, kui Maie poeg vahetas parasjagu voodi kohal rippunud laelampi. Kuna madrats oli töö tarbeks karkassist välja võetud, ilutsesid keset tuba teravate nurkadega voodiääred. Paar ettevaatamatut sammu tagurpidi lõppesid Maie jaoks täies pikkuses üle voodiääre maha prantsatamisel sügava säärerebendiga. Meedikud lõid EMOs käsi kokku, sest nii tõsist kodus saadud haava tulevat harva ette. Patsiendile kirjutati välja antibiootikumid, siduma ja niite välja võtma saadeti vanaproua juba perearsti juurde.

Tagasi üles