Peeter Kärp ⟩ Loodetavasti planeeritavat kutseharidusreformi kavandatud kujul ellu ei viida

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu eestvedaja Peeter Kärp. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti hariduses on tulemas järjekordne reform, reformitud on viimase 25 aastajooksul pidevalt, mingit analüüsi, mis on eesmärgid ja mis on olnud tulemused, pole eriti näinud. Kõik toimub justkui juhtivkoosseisude suurendamise ja olemasolu õigustamiseks, kirjutab Peeter Kärp, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse, IFD (ifd-roof.com) kaldkatuse ja tuulduva fassaadi tehniliste komiteede liige ning Katusevärk OÜ omanik ja tehnikadirektor.

Seekord on reformi eesmärk siis loomulikult kulude kokkuhoid ning kutse saanute konkurentsivõime tõstmine, väidetavalt kõrgkoolidesse edasi õppima mineku hõlbustamiseks. Esmapilgul on kõik eesmärgid loogilised, aga kui kavadesse süveneda, hakkavad ohutuled vilkuma.

Eesti haridusstruktuur üldiselt pole uue vabariigi ajal oluliselt muutunud ja ilmselt pole ka selliseid eesmärke seatud. 2/3 noortest läheb peale põhikooli gümnaasiumisse ja 1/3 kutsekooli, meist oluliselt rikkamates, pikaaegse stabiilse arenguga ja majanduslikult edukamates Lääne-Euroopa riikides vastupidi. Ning kutsehariduse prestiiž on endiselt suhteliselt madal, eriti õppima asujate hulgas, mis on ju peamine, kuigi viimasel ajal on raporteeritud suurtest edusammudest: kõrgharidusega õppurid asuvad õppima kutsekooli. Paraku on see tihtipeale toimunud riiklikult finantseeritud hobihariduse vallas: oma maja ehitamine või remontimine, aiapidamine, söögi valmistamine jne, mis on õppuritel õigel ajal kodus omandamata jäänud. Ja nüüd tahetakse ju see ära lõpetada, mis on mõistlik, kui vaid last pesuveega välja ei visata.