Heido Vitsur ⟩ Läbipaistmatu riigieelarve takistab korralikku majandusdebatti

LHV analüütik ja majandusteadlane Heido Vitsur. Foto: Tairo Lutter

Oleme riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja seadustamise protsessis jõudnud punkti, kus riigieelarve koostajate (eeskätt rahandusministeerium) ja nende, kes peavad eelarvele andma hinnangu (riigikontroll, õiguskantsler) või selle seadustama (riigikogu ja president), arvamused eelarve kvaliteedile jätsid mulje, nagu oleks nad näinud täiesti erinevaid dokumente, kirjutab LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur.

Seejuures sisaldab õiguskantsleri arvamus isegi hinnangut, et riigieelarve ei vasta põhiseaduse nõudele: «iga aasta kohta võtab riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve».

Kuigi peaminister Kristen Michali 18. oktoobril öeldu – «tegevuspõhine eelarve peab enda kõrvale saama kulupõhise arvestuse, 2025. aastal seletuskirjas, seejärel otsustame, kas ja kellele seda tegevuspõhist esitust edaspidi vaja on. Inimesed peavad eelarvest aru saama, kuhu meie raha kasutatakse ning kas see jaotus on õiglane või tuleb asju muuta» – kõlab ratsionaalselt, kujuneb kuhjunud probleemidele lahenduse leidmine tunduvalt keerulisemaks, kui esialgu tunduda võib.