JUHTKIRI ⟩ Gruusia unistus

Päeva karikatuur, 28. oktoober. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Gruusia ja Moldova valimiste tulemused lahknesid, kuigi napilt.

Kahes riigis, kelle siseasjadesse on Venemaa korduvalt sekkunud ja kelle territooriumile on tekkinud Vene vägede toel püsivad separatistlikud moodustised, toimusid nädalase vahega olulised valimised. Mõlema puhul oli arvatagi Venemaal huvi saavutada endale sobiv tulemus, mille nimel käis ka tegevus.

Gruusias tuligi laupäevastel valimistel Venemaale sobiv tulemus. Valitsev partei, Venemaal rikastunud miljardäri Bidzina Ivanišvili juhitav Gruusia Unistus sai ametlike tulemuste järgi 54 protsenti häältest.

Opositsioon tulemusi ei tunnista, kinnitades et nende lävepakuküsitlused näitasid Gruusia Unistusele palju väiksemat, 41–42-protsendist häälesaaki. Nad süüdistavad Vene sõjaväeluuret GRUd valimiste võltsimises ja kutsuvad rahvast tänavaile. Neid toetab ka riigi president Salome Zurabišvili.

OSCE, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja NATO ühine vaatlusmissioon esitas pühapäeval märksa tagasihoidlikuma avalduse, kuigi muretses valmistulemuste usaldusväärsuse pärast. Vaatlejad täheldasid valijate, iseäranis avaliku sektori töötajate survestamist, häälte ostmist ja korduvat hääletamist. Rahastus ja meediakajastus oli kaldu võimupartei suunas. Lõplik hinnang valimistele tuleb paari kuu pärast.

Nädal varem Moldovas toimunud rahvahääletusel jäid napilt peale need, kes soovivad riigi liitumist ELiga. Samal ajal toimunud presidendivalmistel sai Euroopa-meelne riigipea Maia Sandu küll kõige enam hääli, kuid alla poole, mistõttu selgub alles tuleval nädalavahetusel, kas ta valitakse teiseks ametiajaks tagasi või mitte.

Meie huvides on loomulikult Gruusia liikumine lääne poole. Kui aga grusiinid ise seda ei taha, siis ei saa neid selleks sundida.

Lihtne oleks võtta nüüd seisukoht, et Moldova pääses ehmatusega, grusiinidelt aga varastati nende tulevik.

Tõsiasi on muidugi see, et Gruusia valimised polnud korrektsed moel, nagu meie valimisi tunneme. Ilmselt kaasnes nendega pettust ja omajagu vägivalda.

Tõsiasi on aga ka see, et Gruusia Unistus ongi riigis populaarne ja saanud mitu valimist järjest umbes poole häältest. Parlamenti kandideeris 19 parteid, neist viis sai sisse. Ülejäänutele, samuti opositsioonilistele jõududele antud hääled läksid seega raisku. Suure valimispettuse kinnituseks on vaja fakte, mida seni napib.

Meie huvides on loomulikult Gruusia liikumine lääne poole. Kui aga grusiinid ise seda ei taha, siis ei saa neid selleks sundida.

Küll on oluline see, et Gruusia ei läheks sama teed nagu Valgevene, kus rahva enamus pooldaski tükk aega Aljaksandr Lukašenkat, kes aga populaarsuse alanedes hakkas valitsema puhtalt toore jõu abil. Peame hoidma Gruusias toimuval silma peal ja vajadusel toetama sealseid demokraatlikke jõude.