Esimest maailmasõda (1914–1918) nimetati Venemaal Teiseks Isamaasõjaks või Suureks sõjaks või Saksa sõjaks. Venemaa poolt vaadates oli siis rinde pikkus Balti merest Musta mereni. Loosung «Kõik rinde heaks, kõik võidu nimel!» tekkis Venemaa Keisririigis 1914. aastal, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
JÜRI KOTŠINEV ⟩ Tsaar suutis I maailmasõja ajal ära hoida finantskollapsi, kas seda suudab ka Putin?
Sõja alguseks ulatus venelaste armee isikkooseis 1,4 miljoni meheni. Sõjaliste kulutuste poolest oli sõja alguseks Venemaast ees tollane Saksa Keisririik. Saksamaa sõjakulutused, arvestatult ümber rubladesse, moodustasid kokku 925 miljonit rubla, samal ajal kui teisel kohal oleva Venemaa kulutused olid 826 miljonit rubla. 1915. aasta venelaste lüüasaamisel suvelahingutes andis tunda relvastuse ja lahingumoona defitsiit. 1915. aasta 10. augustil asutati Venemaa Erinõukogu kaitseküsimustes, kuhu kuulusid riigiametnikud, kindralid ja keiser isiklikult. See nõukogu võttis vastutuse relvastuse tootmise eest üle sõjaministeeriumilt. Kaevikusõda vajas rohkesti mürske ja okastraati. 1915. aasta oktoobris toodeti Venemaal 90 000 mürsku, 1916. aasta jaanuaris oli see arv kasvanud 191 400 mürsuni.