TOOMAS ALATALU ⟩ BRICSi tippkohtumine – võit Putinile

Vladimir Putin ja Antonio Guterres 24. oktoobril 2024. Foto: ALEXANDER NEMENOV / POOL

• Xi Jinping kutsus maailma sihikindlusele.
• Kohtumise toimumine oli maailma esiagressori Vladimir Putini ja tema meeskonna töövõit.
• Vaatamata ÜRO peasekretäri kohalolekule Kaasanis ei läinud Ukraina tuleviku üle otsustamine itta.

Mõistagi on järgnevad konstateeringud üksnes nende autori tähelepanekud äsjasest suurkohtumisest sealt tehtud valikuliste ülekannete ja pressis avaldatud sõnumite silmamise põhjal, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Muidugi on infot toimunust vähe, ent idapoolse suure poliitika köögipool toimib traditsiooniliselt ehk suuremate muutusteta ja selle tundmine lubab kohe üht-teist olulist järeldada.

Tõden hakatuseks Kremli pressiteenistuse selgelt närvisolekut, kui pidada silmas kasvõi säärast pealkirja peaportaalis kremlin.ru: «Vladimir Putin esines Venemaa presidendi nimel seoses BRICSi tippkohtumisega». Erinevatest sõnumitest saab välja lugeda sedagi, et ilmselt loodeti mõnelt esinejalt muud ja siis tekkis seis, kuidas seda ja kas üldse kajastada? Viitan kremlin.ru ülevaatele plenaaristungist 23. oktoobril, kus Putin annab sõna Hiina liider XI Jinpingile, millest ei tooda algul ridagi, ent katkenud sõnumi esitust jätkati – ajaliselt hiljem – Putini märkusega, et ÜRO peasekretär Guterres palus meil toimida ühtse perena ja seda me ka teeme ning ... sõnum lõppes!? Hiina liidri esinemisi siiski samas avaldati – 22. oktoobril toimunud Putini-Xi kahepoolse kohtumise sõnumist märgiksin Xi teadaannet, et kuulus Siiditee läks Moskvasse läbi Kaasani.

Kremlin.ru avaldas ka 23. oktoobril toimunud n-ö suure kogunemise kõned, mis peeti järjekorras Putin, Xi Jninping, Egiptuse president Sisi, videoülekande vormis Brasiilia president Lula, Etioopia peaminister Ahmed, India peaminister Modi, Iraani president Pezeskhina, LAVi president Ramaphosa, Ühendemiraatide välisminister Abdalla bin Said Al-Nahayan, (BRICSi) Uue panga direktor Dilma Rousseff pluss Venemaa ärihiidude juhid, sealhulgas BRICSi ärinaiste ühenduse nimel Anna Nesterova.

Mainit esinemist alustades tõdes Xi Jinping, et maailmas toimuv tuletab talle meelde Vene kirjaniku Nikolai Tšernõševski (1828–1889, vanglas kirjutatud) raamatut «Mida teha?» ja kutsus kõiki üles käituma selle kangelase moel ehk sihikindlalt. Raske öelda, kuivõrd Venemaa kirjanduse ja ajaloo tundjad olid teised kohalolijad, aga Xi võitis autoriteeti kindlasti. Samas polnud raske märgata, et kui Putin rääkis ja kordas – «Globaalne Lõuna ja Ida», siis Xi ütles sama järjekindlalt üksnes «Globaalne Lõuna»!?

Nüüd sedastagem, et India peaminister Narendra Modi oli Kaasanis kohal 22.–23. oktoobril; kuid 24. oktoobril istus India esindajana laua taga välisminister Subramaniam Jayashanker. Mainin seda seepärast, et Kaasanis toimus küll Modi ja Xi Jinpingi esimene kohtumine viimase viie aasta järel, ent ei toimunud Hiina-India-Venemaa tippkohtumine, mis ju võinuks toimuda! Mis on viimastel aastatel, kus kolm liidrit on ühel üritusel – ikka ära jäänud!? Samarkandis kohe kindlasti Modi lennuki graafiku tõttu. Kui lähtuda Putini abi Ušakovi jutust, siis kolmikkohtumist ikkagi loodeti – see formaat ollagi 2006. aastal loodud selleks, et toimida BRICSi n-ö vundamendina!

On raske ette kujutada, kuidas saab teoks visalt kuulutatav Lääne hegemoonia ületamine ilma rahandust puudutamata.

Veel üks oluline puudumisega seotud detail. Lula mittetulek oli ette teada, ent enne kui ametlikult räägiti tema haigestumisest, tuli ka kinnitus, et Putin ei osale novembris Brasiilias toimuval G20 kokkusaamisel. Lula eemalejäämine tõi kaasa selle, et veel mõnda aega käinud jutt, et tuleb suur pööre globaalses rahanduspoliitikas ja rahvusvaluutade kasutamises – nagu Lula suurejooneliselt lubas –, sai üksnes vaoshoitud kajastamise sõnavõttudes ja deklaratsioonis. Samas on raske ette kujutada, kuidas saab teoks visalt kuulutatav Lääne hegemoonia ületamine ilma rahandust puudutamata.

Edasi – olen juba kirjutanud, et Putini arvestustes on Saudi Araabia BRICSi liige (üldiselt on seda kaasatust vaid n-ö poolikuna esitatud), kuid riigi tegelikku juhti kroonprints Muhammed Bin Salmani polnud Kaasanis (Putin jõudis teda seal siiski suureks sõbraks nimetada) ja avaistungi nimekiri ei maininud Saudi Araabiat! Plenaaristungil esindas Saudi Araabiat välisminister Faisal Ben Farhan Al Saud. Järelda, mida soovid! Kui aga lisada, et MBS (nagu teda kutsutakse) oli 18. oktoobril Brüsselis Euroopa Liidu ja Laheriikide esimesel tippkohtumisel ning pidas kõnelusi Ursula von der Leyeniga, siis on selge, et korraga käib mitu geopoliitikat! Pealegi – siitpoolt ümberhinnatud geopoliitika, sest MBSi loeti vastutavaks ajakirjaniku Khashoggi mõrvamise ja tükeldamise eest Saudi Araabia Türgi saatkonnas 2018. a. Sellele järgnenud G20 kohtumisel pöörasid ühisfotole kogunenud Euroopa liidrid talle selja, kuid ligiastunud Putin tervitas meest rõõmsalt patsu lüües. Nüüd siis on käes uued ajad ja – kas ka teised väärtused?

Huvipakkuvat pilti pakkusid ka Araabia Ühendemiraadid – nende president Muhamed ben Zaid Al-Nahayan kohtus Putiniga veel Moskvas ja oli Kaasanis avaistungil, ent järgnevalt täitis AÜE kohta välisminister Abdalla bin Said Al-Nahayan.

Sestap ei saa päris üheselt tõdeda, et BRICSi 16. tippkohtumise kavandamine Kaasanis 22.–24. oktoobriks ja selle toimumine oli vaieldamatult maailma esiagressori Vladimir Putini ja tema meeskonna töövõit. Eeskätt toimunu koha (moslemiterikas Tatarstani Vabariik), ajastatuse (muu hulgas – enne USA valimisi!) ja osavõtu (algul räägiti kuni 30st, tulid kohale 35 riigi esindajad + ÜRO peasekretär) mõttes.

Vastuolulised järeldused sünnivad ka Kaasani deklaratsiooni silmamisel. 124 punkti, neist «olukorrale Ukrainas ja selle ümber» vaid üks ja suhteliselt lühike. Lähis-Idas toimuv aga kirjas vähemalt 13 punktis. Seda koos Iisraeli sõdimise ja Iisraeli genotsiidis süüdistamise mainimise ja kaastunde avaldamisega hukkunud viimase aja tsiviilohvritele.

Kaasani kogunemist võib pidada Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas käivate sõdade ja mitte Ukraina sõja lõpetamise arutelu kohaks.

Ukrainale pühendatud punktis 36 on kõigest kolm lauset. Esiteks tõdetakse erinevate seisukohtade olemasolu, mida on avalikustatud ka ÜRO Julgeolekunõukogus ja Peaassambleel. Teiseks vajadust järgida ÜRO hartas väljendatud eesmärke ja printsiipe nende täiuses ja vastastikuses seotuses. (Jääb mulje, et viimase aluseks on Venemaa välisminister Lavrovi suust pidevalt kostev jutt sellest, et põhikirjas mainitakse esmalt territoriaalset terviklikkust ja alles seejärel õigust enesemääramisele.) Kolmandaks kiidetakse vahendusi, mis aitavat olukorda lahendada dialoogi ja diplomaatia abil.

Mõistagi on toodust raske midagi välja lugeda Kaasani kogunemise plaanidest sõja lõpetamiseks Ukrainas. Kui veel lisada, et kohal oli ka Palestiina autonoomia president Abbas, kel oli ka erikohtumine Putiniga, siis võib Kaasani kogunemist pidada Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas käivate sõdade ja mitte Ukraina sõja lõpetamise arutelu kohaks.

Teisisõnu – vaatamata ÜRO peasekretäri kohaletulekule Kaasani, ei läinud Ukraina tuleviku üle otsustamine n-ö itta, vaid on jätkuvalt Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning sõltub eeskätt siinsete tegijate tegudest. Mitte jätkuvast poliitkorrektsest sõnavahust.

Kaasani kohtumine näitas sedagi, et pole ühtset Globaalset Lõunat ja pole ka putinlikku Globaalset Lõunat pluss Ida. Selle altmineku äratundmist võib välja lugeda Putini vastustest üritusejärgsel pressikonverentsil, kus ta sattus ootamatult hoogu, kui juhiti tähelepanu sellele, et Kaasani deklaratsioonis kirjas olev õiglus ja julgeolek ei kajastu kuidagi Venemaa tegutsemises Ukrainas. Mille peale Putin prahvatas – aga meid on alati tahetud paika panna, meile koht kätte näidata. Aga me ei ole ja ei hakka kunagi teisejärguliseks riigiks. Mainimata ei enne ega pärast seda kordagi, et demokraatlik maailm pöördus Kremli vastu siis, kui Vene väed sisenesid Ukraina territooriumile ja läks lahti Venemaa territoriaalne laienemine. Seda XXI sajandil.

Kuna 2024. aasta pole veel lõppenud, on raske öelda, kuhu paigutub Kaasan24 kui erinevaid protsesse mõjutanud sündmus. Esialgu jääb küll mulje, et pööret peamises – sõdade lõpetamises – ei sündinud. Need ootavad uusi otsuste tegemise kohti.