ANALÜÜS ⟩ Sotside plaan maeti maha juba enne sündimist

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200), peaminister Kristen Michal (RE) ja siseminister Lauri Läänemets (SDE) valitsuse pressikonverentsil. Foto: Eero Vabamägi

Sotside avantüürlik ettepanek siduda valimisõigus nö meelsusvandega tekitas küll laialdast avalikku arutelu, oli aga tegelikult hukule määratud juba enne koalitsiooninõukogu ette jõudmist põhjusel, et Reformierakond ja Eesti 200 soovivad muuta põhiseadust.

Kolmandate riikide kodanike valimisõiguse teema on päevakorras olnud juba tükk aega, kuid reedel lahvatas selles uus leek. Nimelt käisid sotsid välja oma alternatiivi ehk plaani, mille järgi peaksid võõrriikide kodanikud end valijaks registreerima ning sealjuures kinnitama, et on Eestile lojaalsed ja eestimeelsed. Lisaks pakuti välja, et julgeolekuasutused võiksid saada võimaluse teha ettepanek kolmandate riikide kodanikke riigivastase tegevuse eest valimisnimekirjast maha kriipsutada.

Sotside eelnõu on kompromiss, et mitte muuta põhiseadust, nagu sooviksid teised erakonnad. Nad ise toovad sellise kompromissi peamise eelisena välja, et see on kiirem ja lihtsam viis probleemi lahendada ning teisalt ei diskrimineeri näiteks neid Vene kodanikke, kes vastanduvad Putini režiimile. Valitsusliidu partnerid ja opositsioon leiavad aga, et sotsid venitavad ja ei taha venekeelset valijat pahandada, mõni suisa tunneb muret demokraatia pärast. Nende eelistus on muuta põhiseadust ning seega on sotsid praegu pigem oma mõttega üksinda.