Gruusias peetakse laupäeval parlamendivalimised; kui võimule jääb praegune valitsuspartei Gruusia Unistus, jätkub ilmselt järkjärguline nihkumine Moskva hõlma alla. Kuid ka opositsioon pole ühtne ning paraku on Gruusia poliitiline elu näidanud vähest koostöötahet.
Nagu Moldova puhul on panused nüüd tavalisest kõrgemad, sest 2022. aastal alanud täiemahuline Ukraina sõda on muutnud Ida-Euroopa geopoliitikat, kus halle varjundeid enam ei ole. Põhimõtteliselt saab olla kas Moskva või lääne poolt. Kui Moskva on seda paremini taibanud, pumbates infosõja ja altkäemaksudega oma mõju nii Gruusiasse kui ka Moldovasse, on lääs olnud tagasihoidlikum ja andnud just eriti Gruusiale mitte kuigi julgustavaid signaale läänesuunalise tee valimiseks.
Viga tehti juba 2008. aastal Bukaresti NATO tippkohtumisel, kui keelduti Gruusiale andmast liikmesuse tegevuskava (MAP). See pani Venemaa mõtlema, et tal on Gruusias vabad käed, ja 2008. aasta augustis algas viis päeva kestnud Gruusia sõda. Euroopa Liit pole samuti üles näidanud otsustavust – idapartnerlusprogramm oli vaid selline asendustegevus, kuhu suunati vähe raha ja energiat. Ka pärast Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aastal on Euroopa Liit näinud Gruusia laienemisperspektiivi pigem tehnilise küsimusena, andmata riigile ka kandidaatriigi staatust. Liikmesuskriteeriumid on olulised, kuid nendest võib mõelda siis, kui algavad reaalsed liitumiskõnelused. Ent juba praegu peab Euroopa Liit näitama, et Gruusia on ühendusse oodatud.
Grusiinid ise pole siiski püssi põõsasse visanud – esmaspäeval toimus Thbilisis suur meeleavaldus Euroopa Liitu astumise toetuseks. Jätkuvalt on suur hulk Gruusia poliitikuid Euroopa Liitu astumise poolt.