JUHTKIRI ⟩ Gruusia teelahkmel

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Grusiinid valivad lääne ja Moskva vahel.
• Lääs pole tahtnud Gruusiat palju aidata.
• Ukraina täiemahuline sõda muutis geopoliitikat.

Eesti huvides on Gruusia püsimine läänemeelsel kursil, samas peavad grusiinid ise otsustama, kas jätkavad pürgimist lääne struktuuride poole või libisevad Vene mõjusfääri.

Gruusias peetakse laupäeval parlamendivalimised; kui võimule jääb praegune valitsuspartei Gruusia Unistus, jätkub ilmselt järkjärguline nihkumine Moskva hõlma alla. Kuid ka opositsioon pole ühtne ning paraku on Gruusia poliitiline elu näidanud vähest koostöötahet.

Nagu Moldova puhul on panused nüüd tavalisest kõrgemad, sest 2022. aastal alanud täiemahuline Ukraina sõda on muutnud Ida-Euroopa geopoliitikat, kus halle varjundeid enam ei ole. Põhimõtteliselt saab olla kas Moskva või lääne poolt. Kui Moskva on seda paremini taibanud, pumbates infosõja ja altkäemaksudega oma mõju nii Gruusiasse kui ka Moldovasse, on lääs olnud tagasihoidlikum ja andnud just eriti Gruusiale mitte kuigi julgustavaid signaale läänesuunalise tee valimiseks.

Viga tehti juba 2008. aastal Bukaresti NATO tippkohtumisel, kui keelduti Gruusiale andmast liikmesuse tegevuskava (MAP). See pani Venemaa mõtlema, et tal on Gruusias vabad käed, ja 2008. aasta augustis algas viis päeva kestnud Gruusia sõda. Euroopa Liit pole samuti üles näidanud otsustavust – idapartnerlusprogramm oli vaid selline asendustegevus, kuhu suunati vähe raha ja energiat. Ka pärast Ukraina täiemahulise sõja algust 2022. aastal on Euroopa Liit näinud Gruusia laienemisperspektiivi pigem tehnilise küsimusena, andmata riigile ka kandidaatriigi staatust. Liikmesuskriteeriumid on olulised, kuid nendest võib mõelda siis, kui algavad reaalsed liitumiskõnelused. Ent juba praegu peab Euroopa Liit näitama, et Gruusia on ühendusse oodatud.

Grusiinid ise pole siiski püssi põõsasse visanud – esmaspäeval toimus Thbilisis suur meeleavaldus Euroopa Liitu astumise toetuseks. Jätkuvalt on suur hulk Gruusia poliitikuid Euroopa Liitu astumise poolt.

Lääs tervikuna peab mõistma, et Ukraina sõja ajal nii Moldova kui ka Gruusia libisemine Vene mõjusfääri nõrgendab lääne, sh Eesti positsiooni üldse maailmas.

Eesti on alati rääkinud, et igal riigil on õigus valida endale välis- ja julgeolekupoliitilisi liitlasi. See valik tuleb teha grusiinidel endil  – ses plaanis ei aidanud Gruusia otsustamisele kaasa välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) osalemine opositsiooni meeleavaldusel kevadel Thbilisis. Küll aga saab Eesti anda edasi oma kogemusi läänesuunalisel integratsioonil ja aidata võidelda ka Vene infosõjaga. Ent selleks kõigeks peab olema grusiinide tahe – vägisi peale surutud demokraatiast ei saa head nahka.

Lääs tervikuna peab mõistma, et Ukraina sõja ajal nii Moldova kui ka Gruusia libisemine Vene mõjusfääri nõrgendab lääne, sh Eesti positsiooni üldse maailmas. Niikuinii on Venemaa saamas oma globaalse mõju kasvatamisel punktivõitu BRICS-riikide kogunemisega Kaasanis ja ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese visiidiga sinna. Gruusia valimised pole olulised seega mitte üksnes grusiinide enda poliitikale, vaid tervele maailmale.