Filmi «Kelly: kellegi teise unistus» teisipäevasel Eesti esilinastusel sai sissepääsu kõrval uudistada ainulaadset aaret. Kelly Sildaru pargisõidu 2022. aasta olümpiapronksi. Praeguse seisuga Eesti viimatine olümpiamedal on mitmel põhjusel meie spordiloos erakordne.
Esiteks on see Eesti esimene olümpiamedal uue põlvkonna spordialal. BMX, rula, freestyle, lumelaud, 3x3-korvpall jms on kõik tulnud olümpiale selleks, et jääda. Sildaru pronks juhatas Eesti spordi 21. sajandisse.
Teiseks võitis ta selle spordialal, mida pole siinmail võimalik praktiseerida, mis on Eesti spordiloos pretsedent. Pargisõit koosneb mitmest mitmekümne meetri kõrgusest hüppenõlvast, säärase kompleksi rajamiseks pole Eestis looduslikke eeldusi. Sildaru olümpiamedal kinnitab temas peituvat julgust ja sihikindlust.
Kolmandaks võitis Sildaru olümpiamedali ebanormaalselt kõrge võistluspinge kiuste. Mitte ükski Eesti sportlane pole pidanud oma elu kaalukaimal võistlusel startima pärast niivõrd intensiivset spordivälist tähelepanu. Täpselt nagu viimase sõidu viimase hüppega võidetud 2019. aasta MM-kuld, tõestab ka olümpiamedal, et Sildaru on uskumatult kõva võistlejanärviga sportlane.
Kelly Sildarul polnud mitte üksnes õigus, vaid kõigi kiusajate ja mõnituste kiuste on ta ka maailmameister ning olümpiamedalivõitja.
Kõik need kolm asjaolu muudavad Sildaru olümpiapronksi ainult vägevamaks ja hinnalisemaks. See oli väga selgelt kõigi raskuste kiuste võidetud pronks. Mitte kaotatud kuld, nagu kiunuvad mõned kiuslikud kõiketeadjad.
Neljandaks – ja eelkõige! – on Sildaru olümpiapronks ainulaadne ja erakordne aga väga kahetsusväärsel põhjusel. Mitte ühtegi teist olümpiamedalit ja selle võitjat pole Eestis nii palju mõnitatud, pisendatud ja halvustatud. Ning mille pärast? Sest Sildaru ei vaikinud talle osaks saanud ebaõiglust ja vägivalda maha, vaid rääkis asja avalikult ära.