Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AJALUGU Kuidas meie ühiskond tunnistas kurdid keelevähemuseks (2)

Porkuni loss: kurtide kooli hoone.
Porkuni loss: kurtide kooli hoone. Foto: arhiiv

1866. aastal pastor Ernst Sokolovski Vändrasse rajatud kurtide kooli elu läks 1924. aastal edasi Lääne-Virumaal Porkunis. Minu aeg Porkuni Kurtide Koolis sai otsa täpselt seitsekümmend aastat hiljem.

Töötasin seal 1983–1994 õpetajana. Viimasel viiel aastal läks suur osa energiast püüdele mõista viipekeele olemust ja selle tähtsust kurtide laste kasvamisel ja hariduse saamisel, eesti keele õppimisel. Porkuni Kurtide Kooli aeg sai otsa 2001. aastal. Sellest ajast seisavad nii stiilne mõisahoone kui ka 1955. aastal valminud koolimaja tühjana. Aga see on üks teine lugu.

Heal lapsel mitu nime. 1924. aastal Porkunisse üle viidud ja 1925. aasta jaanuaris õppetööga alustanud Riigi Kurttummadekooli nimetas esimene okupatsioonivõim 1941. aastal Porkuni Kurttummade Kooliks ja teine okupatsioonivõim 1943. aastal Porkuni Kurttummade Koolkoduks.

Tagasi üles