JUHTKIRI ⟩ Valikuta kärpekirves

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Enesetappe tehakse Eestis palju.
• Vaimse tervise probleemidelt ei tohi tähelepanu väheneda.
• Kärpekirves ei tohi valimatult raiuda.

Meie tänases lehes on uudis, et sotsiaalministeerium kavatseb kärpida mittetulundusühingutele antavaid toetusi, mis omakorda võib vähendada vaimse tervise probleemide ja enesetappude ennetamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Esmapilgul ei tundu kärbe suur: umbes 3,8 miljoni suurust toetussummat tahetakse poole miljoni võrra vähendada. Võiks ju olla optimist ja öelda, et klaas on pooltäis, sest alles jäävad miljonid on ka suur raha. Hea uudis on ka see, et suurimat toetusesaajat Eesti Puuetega Inimeste Fondi on lubatud kärpest säästa. Ent kui natuke põhjalikumalt teemasse süüvida, siis on põhjust muret tunda.

Eestis kehtib ühiskondlik kokkulepe, et ajakirjandus enesetappudest ei kirjuta. Selleks on olemas kaalukad põhjused ja keegi ei kavatse seda vaidlustada. Kuid kokkuleppe varjukülg on see, et need õnnetud ja paljudel juhtudel välditavad surmad jäävad meie tähelepanu alt välja.

Eelmisel aastal võttis Eestis endalt elu 192 inimest. Me ei loe nende kohta lehtedest, küll aga kuuleme tuttavatelt, sest iga enesetapp puudutab vähemalt kümmet lähedast – järelikult puudutas enesetapp eelmisel aastal peaaegu kaht tuhandet meie kaasmaalast. Seda ei ole sugugi vähe.

Kärpimise puhul saab alati valida halva ja veel halvema vahel. Ja joonlauaga kärpimine ei ole kunagi hea mõte.

Enesetappe on palju ka siis, kui me võrdleme neid liikluses, tulekahjudes ja veekogudes hukkunutega. Iga liikluses hukkunu kohta tuleb kolm, tulekahjus hukkunu kohta viis ja veekogus uppunu kohta samuti viis enesetappu. Enesetappude tõttu hukkub tunduvalt rohkem inimesi kui liikluses, tulekahjudes ja veekogudes kokku. Me lihtsalt ei näe neid.

Meie riigiametnikud ja ka meie ise oleme teinud väga head tööd ja liiklussurmad on võrreldes 1990. aastate tipuga vähenenud üle kaheksa korra, tulekahjudes hukkunute arv 20 aastaga kolm korda ja uppunute arv kümne aastaga peaaegu kaks korda. Enesetappude arv on samuti tublisti vähenenud: võrreldes 1990. aastate tipuga peaaegu kolm ja viimase 20 aastaga peaaegu kaks korda.

Me ei ole enesetappude poolest Euroopa Liidu punane latern, kuigi tagantpoolt kuues koht pole ka midagi, millega uhkustada. Viimase Maailma Tervishoiuorganisatsiooni avaldatud aruande järgi on meist tagapool lõunanaabrid Leedu ja Läti, aga ka põhjanaaber ja maailma kõige õnnelikum riik Soome.

Võiks ju mõelda, et kui võtame ennetusest natuke raha ära, siis midagi väga hullu ei juhtu. Tõsi on ka see, et me ei saa olla kõige vastu: kui makse tõsta ei taha ja laenu võtta ei saa, siis ei olegi kärpimisele alternatiivi.

Kuid kärpimise puhul saab alati valida halva ja veel halvema vahel. Ja joonlauaga kärpimine ei ole kunagi hea mõte.

Kui enesetappude ennetusele kuluvat raha peab tõesti vähendama, siis alles pärast seda, kui on kärbitud ka tulekahjude, uppumissurmade ja liiklussurmade vältimiseks mõeldud raha. Ja kui siseministeeriumile alluv päästeamet on kärpimisest vabastatud, siis kliimaministeeriumile alluv transpordiamet seda ei ole.