PETER J. ROCK ⟩ Jäin tol saatuslikul päeval ellu tänu eestlannast abikaasale. Täna vaatan Iisraeli teise pilguga

New Yorgi kaksiktornide kokkuvarisemine. Foto: AP

Minu elus on paaril korral ette tulnud olukordi, mille tagajärjel olen pidanud oma seniseid seisukohti radikaalselt muutma. Pärast selliseid sündmusi on minu seisukohad jagunenud enne ja pärast perioodideks. Üheks selliseks kogemuseks oli minu jaoks isaks saamine ja teiseks sündmus, mis toimus 11. septembril 2001. aastal USAs, kirjutab inglise keele õpetaja Peter J. Rock.

Mul väga vedas, et olin üks neist sadadest tuhandetest newyorklasest, kes sai pärast pretsedenditut rünnakut täiesti puutumatu ja tervena jalgsi koju minna. Aga kõik oleks võinud minna hoopis teisiti. Põhjuseks, miks mina tookord ellu jäin, oli minu eestlannast abikaasa.

Umbes aasta enne koletut rünnakut oleksin ma peaaegu vastu võtnud tööpakkumise ühes Jaapani pangas, mis asus Maailma Kaubanduskeskuse Põhjatorni 102. korrusel. Minu naise sisetunne aga ütles talle, et see ei ole turvaline. Ta teadis, et islami terroristid olid 1993. aastal õhku lasknud hoonete all oleva parkla, kasutades lõhkeainetega täidetud kaubikut. Ta kartis siiralt, et nad võivad proovida uuesti sooritada terroriakti. Tookord ma ei võtnud tema sisetunnet eriti tõsiselt, pidades seda liialdatud paranoiaks.