Hiina korraldas 14. oktoobril Taiwani ümbruses suure sõjalise õppuse «Joint Sword 2024B», lüües kõikuma stabiilsuse nii Taiwani väinas kui ka üldisemal piirkondlikul ja üleilmsel tasandil. See oli teine sõjaline õppus, mille Hiina sõjavägi on korraldanud alates president William Lai ametisse astumisest 20. mail. Nende sündmuste koosesinemine on tõend kasvavatest pingetest piirkonnas ja rõhutab veel kord, kui oluline on rahvusvahelise kogukonna kiire reageerimine Hiina üha agressiivsemale positsioonile, kirjutab Läti Vabariigis asuva Taipei Esinduse esindaja suursaadik Andrew H.C. Lee.
ANDREW H.C LEE ⟩ Taiwani häirete võimalikud kahjud on liiga tõsised, et neid ignoreerida (1)
Sõjalisel õppusel osales 153 Hiina sõjalennukit ning 34 lahingu- ja piirivalvelaeva. Õppuse käigus rünnati ühiselt Taiwani lähedusse jäävaid alasid ning harjutati manöövreid merel ja õhuoperatsioone, samuti ühiseid patrullretki, sadamate ja piirkondade kontrolli alla võtmist, maismaa ja mere sihtmärkide ründamist ning üldist võimu haaramist, et näidata Hiina sõjaväe võimekust ja valmisolekut Taiwani oma kontrolli alla haarata ning katsetada ka Hiina sõjaväe ringkonna Eastern Theater Commandi ühist tegutsemisvõimekust. Õppuse ajal sõitis Hiina lennukikandja Liaoning Vaikse ookeani lääneossa Taiwani Orhideesaare ja Filipiinide Mavulise saare vahel asuva Bashi kanali kaudu. Koos nn halli tsooni konfliktidega teatas Hiina piirivalve koos politseiga esimest korda, et neli laevastikku sõitsid vastupäeva ümber Taiwani.