Juhtkiri: ussiaugu asemele ametlik võimalus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Riigikogu menetluses olev uus kaitseväeteenistuse seadus, mis loob naistele võimaluse vabatahtlikuks ajateenistuseks, lõpetab pentsiku olukorra, kus diskrimineeriti korraga mõlemat sugupoolt.


Rangelt seaduse järgi võttes pole naistel praegu mingit võimalust ajateenistust läbida. Mehed, kes soovivad saada kutseliseks kaitseväelaseks, peavad läbima ajateenistuse, samal ajal kui naised võivad seaduselünga tõttu piirduda vaid Kaitseliidu kursusega. Ka kõrgem sõjakool näeb ühe sisseastumistingimusena ette meestele ajateenistuse läbimise, naistele aga ajateenistuse või sellega võrdsustatud kursuse läbimise.

See on väga oluline vahe, kas elukutseliseks kaitseväelaseks saamine algab aastasest väljaõppest ajateenistuses või piisab Kaitseliidu kursusest mõnel nädalavahetusel kuus. Esiteks diskrimineerib see mehi: nad on pidanud palju olulisema hulga oma aeg­a algõppeks kulutama. Teiseks diskrimineerib see naisi: võib arvata, kuidas vaatab ajateenistuses vett ja vilet saanu seda, kelle baasõpe meenutab pigem ekstreemsemat laadi väljasõitu.

Kuigi ametlik statistika seda ei näita, on tegelikult praegugi naisi, kes on ajateenistuse läbinud. Kuid et seadus seda ei võimalda, on see käinud kõverteid pidi, isiklike tutvuste kaudu jne. Selline olukord on lihtsalt jabur – kui inimesel on huvi, soovi ja eeldusi, siis miks teda takistada?

Kriitikat on küll pälvinud naistele vabatahtlikkuse võimalus seaduses, samal ajal kui meestele on ajateenistus endiselt kohustuslik. Kuigi kohustuslik ajateenistus maailma praktikas pigem väheneb, poleks selline samm Eestis geopoliitilise asendi ja väiksuse tõttu mõistlik. Läti ja Leedu eksperiment näitas, et profiarmeele nii väikeste riikide kaitsevõime tugineda ei saa. Samuti tuleb märkida, et maailmas on üsna vähe arenenud, kohustusliku ajateenistusega riike, näiteks Soome, kus naiste ajateenistus oleks kohustuslik. Üks selline on Iisrael, kuid seal pole naiste ajateenistuste põhjus mitte niivõrd riigikaitseline, kuivõrd ideoloogiline. Ent eraldi seaduse tegemine, naiste vabatahtliku ajateenistuse nimetamine vabatahtlikuks relvateenistuseks – see näib olevat juuksekarva lõhki ajamine. Pealegi pole siin enam midagi vabatahtlikku, kui naine on ajateenistuse läbinud: eelnõu järgi kehtivad talle samad kohustused, mis ajateenistuse läbinud mehele.

Moodsas kaitseväes on oluliselt vähenenud nende ülesannete hulk, mille täitmiseks on vaja vaid jõudu. Nüüd on vaja nii jõudu kui ka mõistust ja naiste vabatahtliku ajateenistuse võimalus laiendab oluliselt kaitseväe värbamisbaasi. Samuti on NATO rõhutanud, et naisi peaks armeeteenistuses rohkem olema – meile võõrastes kultuurides, nagu näiteks Afganistan, on armeel naisi lausa vaja suhtlemiseks poolega elanikkonnast, sealsete naistega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles