Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

ANDREI KUZITŠKIN Hiina majanduslik sisseimbumine Venemaale on ulatuslik (6)

Copy
Hiina president Xi Jinping üritab Venemaale mitmesuguseid kokkuleppeid peale suruda.
Hiina president Xi Jinping üritab Venemaale mitmesuguseid kokkuleppeid peale suruda. Foto: Carlos Barria

Jätkuv sõda Ukrainas ja lääne sanktsioonid on sundinud Putinit Hiinale maksimaalset soodusrežiimi kehtestama, et päästa Venemaa majandus. Seoses sellega arutatakse ekspertide kogukonnas väljavaateid, et Hiina võiks koloniseerida Venemaa Kaug-Ida ja Siberi. Olen seitse korda Hiinas käinud, sealhulgas koos ametlike delegatsioonidega, ja tahan jagada oma tähelepanekuid ja arvamust, kirjutab Venemaa ekspert Andrei Kuzitškin.

1860. aastal kirjutati Pekingis alla Venemaa ja Hiina vahelisele lepingule, mis muutis Taevase impeeriumi sisuliselt Vene keisri vasalliks. Sellest ajast on palju vett mööda Kollast jõge (Huanghe) voolanud ja Venemaa-Hiina suhete ajalugu on läbi teinud mitmeid pöördeid. Stalin aitas Hiina kommunistidel 1949. aastal võimule tulla. Nikita Hruštšov pidas kommunistliku Hiina juhti Mao Zedongi oma parimaks sõbraks ja kinkis talle Nõukogude mereväebaasi Port-Arthuri ja Dalnõi linna (praegu Daliani linnastu Liaoningi provintsis).

Ent kui Mao palus oma Nõukogude sõbral kinkida Hiinale ka aatomipomm ja Hruštšov keeldus, halvenesid Pekingi ja Moskva suhted järsult. NSVList ja Hiinast said surmavaenlased. Vaenulikkuse tipphetkeks kujunes 1969. aastal Damanski saarel Ussuuri jõe ääres toimunud relvastatud konflikt. Lahingutes hukkus kümneid Nõukogude ja Hiina sõdureid. NSVLi ja Hiina suhted hakkasid järk-järgult taastuma pärast Mao surma.

Tagasi üles