MART KULDKEPP ⟩ Millisel hetkel peaks Ukraina sõja asemel hakkama rääkima järgmisest maailmasõjast?

Põhja-Korea liider Kim Jong-un koos sõduritega. Foto: KCNA

Nagu on kogutud luureandmetele tuginedes kinnitanud nii Ukraina kui ka Lõuna-Korea, siis saabub kõigi eelduste kohaselt Vene vägede koosseisus peatselt Ukraina rindele 12 000 Põhja-Korea eriväelast, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.

Sõja kui terviku seisukohalt oleks see märgilise tähtsusega areng: kas põhjusega või põhjuseta on just elavjõu kasutamine käepäraseks psühholoogiliseks mõõdupuuks, mille abil tavatsetakse määratleda mõne osapoole sõjas osalemist või mitteosalemist. Selles mõttes on Vene vägede koguarvu seisukohalt suhteliselt väike hulk (vene keelt ilmselt mitteoskavaid) Põhja-Korea sõdureid suurema strateegilise tähendusega kui sõjaväljal tegelikult oluliselt mõjusamad miljonid mürsud, mida Põhja-Korea on Venemaale hoolega tarninud ja millest osa hiljuti kuuldavasti ukrainlaste kaugtäppislöökidega hävitati.

Putinit on nimetatud küll heaks taktikuks, kuid kehvaks strateegiks. Tagasivaates võib käesolev episood osutuda selle kohta järjekordseks tõendiks, kuna tõstatab küsimuse, kas Aasia ühe suurima relvatootja Lõuna-Korea antagoniseerimine on Venemaale veidigi pikemas plaanis ikkagi kasulik. Pole kahtlust, et Põhja-Korea osalus sõjas Ukraina vastu on Lõuna-Koreale julgeolekuoht, kuna esiteks saavad seal ellu jäänud Põhja-Korea sõdurid väärtusliku sõjaväljakogemuse, teiseks aga tõstatub küsimus, millega täpselt on Venemaa saadud mürskude ja sõdurite eest Kim Jong-uni režiimile tasunud. Ilmselt on selleks tasuks tehnoloogia ja oskusteave, mille kvaliteedi paranemine ei ennusta Lõuna-Koreale aga midagi head. Seega tuleb neil sõjas osalemise kulukuse määra Põhja-Korea jaoks tõsta; milleks kõige lihtsam ja ühemõttelisem viis on Ukraina senisest ulatuslikum toetamine.