JUHTKIRI ⟩ Investeering tekitab küsimusi

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Metanoolitehas oleks Eestis samm edasi.
• Välisinvestorid Eestit ei karda.
• Ent metanoolitehas tekitab ka kahtlusi selle toimimises.

Pärnusse kavandatava metanoolitehase idee on nii värske, et seda on vara kiita või laita. Küsimusi on aga omajagu.

Pärnusse kavandatav tehas puidust metanooli valmistamiseks kujutaks teoks saades endast suurt ja olulist välisinvesteeringut. Plaan on toota miljonist tihumeetrist puidust pool miljonit tonni rohelist metanooli aastas. Hollandi ettevõtte projekti peaks rahastama hiiglaslik Kanada pensionifond.

Eesti ekspordib suures mahus puitu ümarpalkide, madala väärtusega puidutöötlemisjääkide ja pelletite kujul. Plaanitav Power2Xi tehas oleks igal juhul samm sellest edasi ja valmistaks samast materjalist gasifitseerimistehnoloogia abil metanooli, kasutades selleks kavandatavaid tuuleenergiavõimsusi. See tehas kombineeriks niimoodi puidu, rohelise vesiniku ja taastuvenergia.

Saadud toode asendaks fossiilsest toorainest valmistatud metanooli ja leiaks rakendust keemiatööstuses näiteks liimide ja plastide valmistamisel, samuti asendaks fossiilkütuseid, seda eriti merenduses. Plaani järgi ühendataks tehas ka kaugküttega. Tehase jääksoojus aitaks sel kombel vähendada hakkpuidu kasutamist koostootmisjaamades.

Maailmas on seesuguse tehnoloogiaga tehtud mitu katsetust, kuid päris tööle pole seda saadudki. Tööle on hakanud ainult kaks tehast ja needki on praegu suletud.

Loomulikult on Eestile vaja suurtööstusi. Uuenduslike tehnoloogiate rakendamine, eriti selliste, mis on võrdlemisi rohelise värvinguga, aitab meie majandusel teha sammu edasi sinnapoole, kuhu tahame välja jõuda.

Ühelt poolt näitab tehase rajamise plaan, et jutud, kuidas välisinvestorite silmis on Eesti Ukrainas puhkenud sõja tõttu muutunud riigiks, kuhu oma raha ei taheta tuua, on siiski liialdatud. Leidub inimesi, kes on huvitatud siin tootmise püstipanemisest, ja see on ju ainult positiivne.

Teisalt kaasnevad uute tehnoloogiatega alati küsimused. Maailmas on seesuguse tehnoloogiaga tehtud mitu katsetust, kuid päris tööle pole seda saadudki. Tööle on hakanud ainult kaks tehast ja needki on praegu suletud. See muidugi tekitab kahtlusi, kui hästi tehnoloogia õieti toimib. Samal ajal on siiski olemas kavasid veel päris mitme samalaadse tehase rajamiseks. Küsitav tundub ka plaan kasutada võrdlemisi kallist paberipuitu.

Tuleb samas arvestada, et uutel tehnoloogiatel esineb ikka kasvuraskusi, mis ei tähenda sugugi alati veel, nagu oleks nende rakendajad põhimõtteliselt valele rajale eksinud. Ka kaht USAsse püstitatud tehast, mis pole loodetud moel tööle hakanud, ei saa praegu veel lõplikult läbikukkunuks kuulutada. Neist üks on leidnud uue omaniku, kes loodab tootmise 2026. aastal siiski käima saada. Teine on praegu müügis, oksjoni pakkumiste aeg oli oktoobris.

Muidugi jääb üles ka küsimus, mida õieti võiks meie metsast valmistada. Kas metanool on küllaldane puidu väärindamine või annaks metsaga midagi mõistlikumat peale hakata?

Tehase idee ise on aga veel sedavõrd värske ja plaan nii varases staadiumis, et seda ette heaks kiitma või maha laitma pole mõtet hakata. Postimees igal juhul hoiab toimuval silma peal ja teavitab lugejaid, kuidas sündmused arenevad.