JUHTKIRI ⟩ Moldova Euroopa valik

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Moldoval on veel palju teha Euroopa Liitu astumiseks.
• Moskva mõju tuleb välja juurida nii palju kui võimalik.
• Samas ei tohi Moldovast saada järgmine konfliktikolle.

Moldova napp kaldumine referendumil Euroopa Liidu poole annab julgustava märgi Euroopa Liidule Moldova suuremaks abistamiseks, samas peab Moldova ise veel palju ära tegema, et Euroopa Liitu kvalifitseeruda.

Koos presidendivalimistega oli Moldova president Maia Sandu välja kuulutanud ka referendumi küsimusega, kas moldovlased soovivad saada Euroopa Liidu liikmeks aastaks 2030. Sandu käiku toetasid samas arvamusküsitlused – veel eelmisel nädalal näitasid need, et 63 protsenti inimestest soovivad Moldova liitumist tulevikus ELiga. Ent referendumi tegelik tulemus oli õhkõrn võit Sandule ja euromeelsetele – poolt hääletas veidi üle poole hääletanuist, mis tähendab, et ligemale pooled olid vastu. Arvamusküsitlused näitasid ka, et Sandu võidab presidendivalimised kohe esimeses voorus, kuid sedagi ei juhtunud – Sandu sai 42 protsenti vastaskandidaadi Aleksandr Stoianoglo 26 protsendi vastu. Tuleb teine voor.

Küsimus on nüüd, mida referendumitulemustega peale hakata. Euroopa Liidu poolt tuleb võtta referendumi tulemust legitiimsena, mis ikkagi väljendab rahva soovi Euroopa Liiduga ühineda. Ehkki Euroopa Liit on andnud Moldovale kandidaatriigi staatuse ja teatanud just eelmisel nädalal 1,8 miljardi suurusest abipaketist riigile, tuleb teha rohkem.

Euroopa Liit peab mõistma, et idapartnerluse aeg, kus idapartnerlusriikidele anti justkui mokaotsast raha, et need riigid oleksid kuidagi euroteel, on läbi. Ukraina täiemahulise sõja tõttu on panused kõrgemad ja igasugune Venemaa mõjusfääri suurenemine halvendab Euroopa julgeolekut.

Eesti huvides on kindlasti Moldova saamine kunagi Euroopa Liitu, kuid seda kindlasti liikmesuskriteeriume täites.

Kuid mõistagi ei saa Euroopa Liidu abi aset leida ilma moldovlaste omapoolsete pingutusteta.

Eeskätt tuleb Moldoval välja juurida nii palju kui võimalik Moskva mõju. See ei pruugi olla lihtne, arvestades, et näiteks Vene-meelses Gagauusias hääletas vaid viis protsenti inimesi ELi poolt. Lisaks sellele on osa Moldovast ehk Transnistria okupeerinud Vene armee. Kuid pingutama peab. Moskva mõjutustegevus on kindlasti Ukraina sõja tõttu väiksem, sest põhiressursid on suunatud Ukrainale. Teiseks peab Moldova endale aru andma, et Euroopa Liidul on kindlad liikmesuskriteeriumid, mis tähendavad õigusriigi aluseid ja seaduste maksmapanekut.

Eesti huvides on kindlasti Moldova saamine kunagi Euroopa Liitu, kuid seda kindlasti liikmesuskriteeriume täites. Me ei soovi näha ühenduses riiki, mis seanahka veab ja teiste arvelt elab. Eesti on idapartnerluse raames Moldovat ka palju aidanud, tuues siinsesse diplomaatide kooli õppima Moldova tulevasi diplomaate ja tutvustades enda reformikogemust Moldovas. See töö saab ainult jätkuda ja võimalusel suureneda.

Euroopa Liidu, sh Eesti huvi on ka see, et Moldovast ei saaks konfliktikollet, kust hakkavad Euroopa Liidu poole liikuma põgenikud või kus tulevikus Moskva-meelne juht hakkab põgenikke kasutama hübriidsõjas, nagu seda teeb Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka. Parim tee selle stsenaariumi vältimiseks ongi Moldova stabiilne areng ELi liikmesuseni.