JUHTKIRI ⟩ Valmistugem üllatusteks

Päeva karikatuur, 21. oktoober. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Idapiirilt võivad tulla rünnakud.
• Aga mitte ainult sealt.

Kuigi Venemaal on Ukrainas tegemist kui palju, ei maksa arvata, et meid oleks unustatud. Karta tasub eeskätt just hübriidrünnakuid.

Läti politsei ja piirivalve jälitas 9. oktoobril tund aega ligi pooltsada Valgevenest tulnud migranti, kes ületasid piiri võltsitud politseikaubikus. Ilmselt peab sarnasteks ränderünnakuteks olema valmis ka Eesti.

Koalitsioonilepingu lisadokumendis lubab valitsus suurendada politsei- ja piirivalveameti (PPA) võimet hübriidrünnakutele vastu seista, sh muretseda tankitõrjerelvad ja luua tuhandeliikmeline kriisiüksus.

Järgmise aasta lõpuks peaks saama tarastatud Eesti-Vene maismaapiir. Arendamist vajab ka droonide tuvastamise ja nende vastu tegutsemise võime. Praegu on droonidega probleeme eeskätt seoses salakaubaveoga, kuid pole keeruline kujutada ette ka muid stsenaariume.

Septembris toimus PPA suurõppus, mille käigus Nursipalus harjutati toimetulekut idapiiri ületada proovivate migrantidega. Kaitseväe harjutusalal Rabasaares treeniti massilisele korratusele reageerimist, samal ajal toimetati Tallinna külje all asuvasse kinnipidamiskeskusesse osa korratuse käigus tuvastatud õigusrikkujaid ja harjutati menetlustoiminguid.

Kui vastane korraldab hübriidrünnakuid, siis peab olema neile valmis reageerima ka tavapärane korrakaitse, ilma et tuleks näiteks piisava tulejõu tarbeks kaitseväge appi kutsuda – mis ei käi juba niisama lihtsalt.

Võimalikud hübriidohud ei piirdu ainult idapiiriga.

Meilgi siin aset leidnud sündmused, kus lõhuti näiteks siseminister Lauri Läänemetsa auto aknad, pole isoleeritud mujal Euroopas toimuvast. Teisteski riikides on Vene luureasutused palganud pisikurjategijaid, kes tekitavad tulekahjusid või ka lõhkavad pomme, et ühiskonnas segadust külvata. Osalt on see seotud sadade diplomaadiameti varjus luurega tegelenud venelaste väljasaatmisega Euroopast pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas. Kui harjumuspärane luurevõrk kadus, siis kasutavad venelased seda, mis käepärast.

Lääne luurejuhte paneb muretsema venelaste jõhkrus ja hoolimatus. Kui enamasti on rünnatud Ukrainale suunatud abi ja selle logistikaga otseselt seotud sihtmärke, siis Poolas ei peetud paljuks panna tuli otsa ka ühele Varssavi kaubanduskeskusele ja IKEA jaotuskeskusele. Ajakirjandusse jõudis plaan tappa Saksa kaitsetööstuskontserni Rheinmetalli juht Armin Papperger, aga kuuldavasti on selliseid kavatsusi peetud teistegi tööstusjuhtide vastu.

See kõik paneb politsei ja piirivalve uudsesse olukorda. Kui vastane korraldab hübriidrünnakuid, siis peab olema neile valmis reageerima ka tavapärane korrakaitse, ilma et tuleks näiteks piisava tulejõu tarbeks kaitseväge appi kutsuda – mis ei käi juba niisama lihtsalt. Sel peaks olema mõningane heidutav mõju ka vastaspoolele, mida nad endale täpselt lubada saavad.

Piirivalve tugevdamine on samm õiges suunas. Aga tuleb ka tagada, et uusi relvi ei ostetaks vaid linnukese pärast lattu, vaid neid osataks kasutada, seejuures kooskõlatatuna ka kaitseväega.