Martin Ehala ⟩ Kõrgharidust tuleks hoopis kokku tõmmata

Tudengite elu läheb elukalliduse tõusu valguses aina raskemaks ning muret teeb ka valitsuse idee minna tasuta kõrghariduse kallale ja selle vastu asutaksegi neljapäeval Stenbocki maja ees meelt avaldama. Foto: Eesti Üliõpilaskondade Liit

17. oktoobril korraldasid üliõpilased Stenbocki maja ees tasuta kõrghariduse toetuseks piketi. Põhiküsimus pole aga ammu enam, kes kõrghariduse eest maksab, vaid milleks ja millist kõrgharidust meile vaja on, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.

Pool sajandit tagasi oli kõrgharidus kättesaadav intellektuaalselt kõige võimekamatele noortele oma põlvkonnas. Tänaseks on aga kõrgharidusest saanud massiharidus. Selle paratamatu tagajärg on olnud üliõpilaskonna keskmise intellektuaalse taseme langus.

Muutunud ka üliõpilaskonna vaimsus – nüüd domineerib keskpäraste mõttelaad, mis on kõige hullemal viisil räsinud just doktoriõpet. Inimesed pressivad end läbi häda doktorikraadini, kuigi neil tegelikult teadustööks vajalik sisemine põlemine ja iseseisev mõtlemine puudub.