JÜRI KOTŠINEV ⟩ Vene rahval on siiani hägune ettekujutus, miks oli sõda Ukrainaga vajalik

Vene sõdurid 9. mai paraadil Moskvas 2024. Foto: Maxim Shemetov

Sõjategevuse alguses Ukraina vastu 2022. aasta talvel avaldas Venemaal sellele toetust ligi 80 protsenti kodanikest. Sõja vastu oli siis 14 protsenti küsitletutest, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Oma töö tegi sellise resultaadi saavutamisel Venemaa föderaalkanalite kaudu edastatud agressiivne televisioon oma propagandaga, samaaegse infosuluga muudele meediaallikatele riigis. Venelaste seas ei olnud siis täheldatud erilist agressiivsust ja alanud sõda oli nende jaoks siis virtuaalse iseloomuga.

Erandi moodustasid ka sõja algperioodil sellised piiriäärsed alad nagu Belgorod, Kursk, Rostov ja Brjansk. Nüüd, kus Kurski oblast on saanud tugevalt kannatada «omade» pommilöökide käes, on olukord seal sootuks teine. Veel elus olevad piiriäärsetel aladel elavad venelased on sunnitud olnud ümber hindama oma suhtumist Putini sõjapoliitikasse. Sõda pooldavatest Venemaa kodanikest on 90 protsenti pensioniealisi. Noortest inimestest toetab sõda ligi 50 protsenti küsitletutest.