Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esitles eelmisel nädalal Ukraina rahuplaani. On selge, et lõplikus mõttes rahu see ei too, sest kumbki pool ei kavatse relvi maha panna, vaid on lootus, et sõdimisele tuleb mõneks ajaks lõpp. Võib-olla.
Ajaloos on olnud väga vähe rahusid – kui üldse –, kus sõdivad pooled on sõdimise lõpetanud ja ongi saabunud rahuaeg. Rahu maailma ajaloos on tavaliselt tähendanud, et sõja üks pooltest on täiesti hävitatud või viidud hävingu äärele, nii et see ei kujuta enam reaalset ohtu teisele sõdivale poolele. Näiteks kolmandas Puunia sõjas (146–149 eKr) hävitasid roomlased Kartaago täielikult, ehitades asemele sootuks teise linna. Enne seda oli aga peetud veel kaks Puunia sõda. Euroopa ajaloos saabus rahu 1945. aastal, see tähendas Saksamaa täielikku purustamist ja liitlaste okupatsiooni. Ning rahu lääneeuroopalikus mõttes ei kehtinud Ida-Euroopas, kus põhimõtteliselt kestis edasi Molotovi-Ribbentropi paktiga sisse seatud kord.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2024/10/20/16430206t1h0968.jpg)