:format(webp)/nginx/o/2024/10/20/16429821t1h142b.jpg)
Keset Nõmme eramuid ja rohetavaid aedu paikneb üks küllaltki silmatorkav ehitis, mis on ennekõike tuntud Hiiu elevaatorina, kirjutab arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja Henry Kuningas.
See Nõmme pilvelõhkuja kõrgub Hiiu jaamahoone lähistel, Pärnu maantee ja Vääna tänava vahelise ligi 15 hektari suuruse, lao- ja töökojahooneid tihedalt täis pikitud piirkonna kohal. Veel 20. sajandi algul kuulus ala Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile Jälgimäe mõisa koosseisus, kuid I maailmasõjaks valmistunud tsaaririigi suurejoonelise, Peeter Suure merekindluse tarbeks Nõmmele rajatud kitsarööpmelise raudtee vajadustest lähtudes territoorium mõni aasta enne suure sõja puhkemist riigistati. Toona rajatud kitsarööpmeline raudtee on tänaseks küll kergliiklusteeks ümber ehitatud, kuid mastaapset raudtee-ehitust meenutab siiani elevaatori naabriks olev erilaadne poolkaarekujuline vagunite depoohoone.
Kiired muutused selles piirkonnas algasid kohe pärast 1940. aasta kommunistide juunipööret ning vähetuntud arhitekti Rein Raidna projekti järgi valmisid nelja katkematu rivina kapitaalsed laiad ühekordsed paekivist viljaaidad piki Lauliku tänavat veel samal aastal. Uue laokompleksi rajamise peamine tõukejõud oli mõistagi territooriumit läbiv raudtee, mis jäi viljasalve arteriks lõpuni. Järgnevatel aastatel ehitati veel ladusid, kuni 1952. aastal leiti, et suurema koguse teravilja hoidmiseks on mõistlik püstitada vertikaalne ja mehhaniseeritud viljahoidla – elevaator.
/nginx/o/2024/10/20/16429833t1h2c70.jpg)
Elevaatoreid oli Eestis selleks ajaks ehitatud üsna mitu, kõige olulisematena väärivad mainimist 1892 Tallinna Vanasadamasse kerkinud massiivne elevaator (hävinud 1944), esialgsel kujul aastal 1900 ehitatud Rotermanni elevaator ning 1940 insener August Komendandi projekti järgi valminud moodne raudbetoonist silodega elevaator Tartus, mis on tänini algses funktsioonis kasutusel. Sellegipoolest kasutati Hiiule elevaatori püstitamiseks spetsiaalse üleliidulise projekteerimisinstituudi Promzernoprojekt paari aasta vanust tüüpprojekti. 1956 valminud monoliitsest raudbetoonist hiiglane koosneb tornist ja kahest vilja ladustamise korpusest, kus kolmes reas on kokku 72 neljakandilist, 25 meetri kõrgust silo, mis mahutasid 11 000 tonni vilja. Elevaatori 46 meetri kõrguse torni peamine ülesanne oli transportida vili hoidlate kõige ülemisele, galeriikorrusele, kust vili suunati läbi põrandates asuvate avade ruudukujulistesse silodesse; torni katuselt aga säras kaugele komparteid ülistav kiri «Slava KPSS».
/nginx/o/2024/10/20/16429829t1hd3d5.jpg)
Ennekõike oli elevaatori eesmärk koguda lähimate maapiirkondade vilja, seda kõrvale ehitatud veskis jahvatada ning jagada leivavabrikutele saia ja leiva küpsetamiseks. 1970. aastatel ehitati elevaatori kõrvale ka jõusöödatehas, mis varustas kolhoose jõusöödaga. Peale selle toodi NSVLi kaugematest nurkadest elevaatorisse hoiule ka eksootilisemat teravilja, nagu hirss, tatar või mais. V. Kingissepa nimelise Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaadi ligi nelja hektari suuruses kompleksis paiknes nõukogude aja lõpuks ligi 30 mitmesugust hoonet ja rajatist.
/nginx/o/2024/10/20/16429823t1h17c4.png)
Ligikaudu pool sajandit teravilja hoiustanud ja seejärel pikalt tühjalt seisnud elevaatorit ootab peagi uus elu. 2023. aasta alguses lõppenud arhitektuurikonkursi võitis KOKO arhitektuuribüroo julge eskiis, mis nägi ligi poolel endise teraviljakombinaadi maa-alal ette põhjaliku transformatsiooni: lao- ja veskihoonete asemele kortermajade rajamist ning kõige tähelepanuväärsema muudatusena elevaatori ümberehitust suurte klaaspindade ja rõdudega kortermajaks, mille akendest avanevad kahtlemata suurepärased vaated üle Nõmme. Kui mujalt maailmast võib viimasest aastakümnest leida mitmeid tuntuks saanud näiteid endiste elevaatorite ümberehitamisest kortermajaks või hotelliks, siis Eestis päris seesugust projekti tehtud ei ole: lähimad näited võiksid olla vahest samuti KOKO projekteeritud Fahle maja või Rotermanni kvartali elevaatori renoveerimine. Kuigi praegu on käsil kogu ala detailplaneerimise protsess, on võimalik, et ümberehitus algab juba mõne aja pärast ning seejärel muutub Hiiu elevaator tummast tööloomast säravaks elumajaks.
/nginx/o/2024/09/19/16366664t1h0ca8.jpg)