/nginx/o/2024/09/12/16352285t1h611f.jpg)
Eesti ei ole juba paarkümmend aastat hakkama saanud mõistliku energiasüsteemi ülesehitamisega, mis tagaks esiteks elektrisüsteemi töökindluse, teiseks tarbijale mõistliku hinnataseme ja kolmandaks loodushoiu (sh kliimanõuete jõukohase täitmise). Vabariigi valitsuse ja Eesti Energia kogu arusaadav tegevus on siiani piirdunudki selle kolmetahulise ülesande formuleerimisega, kirjutab TTÜ emeriitprofessor Tõnu Lehtla.
See, mis ajakirjanduse kaudu Eesti energeetika konkreetsete kavatsuste kohta laiema üldsuseni jõuab, meenutab osapoolte sõnasõda. Üldsusele on jagatud palju eksitavat teavet elektri tulevase hinna kohta ja sageli «unustatud» rääkida nn ülekandetasudest, mis praeguste plaanide kohaselt aina kasvavad.
Viimasel ajal on ajakirjandus andnud siiski olulise panuse energeetika arutellu. Sandor Liive, Hando Sutteri ja Andrus Durejko sõnavõtud on meie praegust olukorda üsna täpselt iseloomustanud, kuid tarbijale lohutavat sõnumit lähiaastateks neist välja lugeda on raske. Poliitiliste eesmärkide ületähtsustamisega, eelmiste aastakümnete valearvestuste ja tegematajätmistega oleme oma energeetikat umbteele juhtimas.
:format(webp)/nginx/o/2023/05/18/15329620t1h392e.jpg)