Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Meie ühine ürgjuur

Copy
Urmas Nemvalts joonistab.
Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.
  • Omariiklus on kolmel soome-ugri rahval.
  • Meie kohus on oma hõimurahvaid aidata.
  • Soome-ugri mõtlemisel on maailmale palju pakkuda.

Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva, nagu see on juba traditsiooniks kujunenud. Sellel päeval tuletame meelde oma sugulasrahvaid, väärtustame meie ühist pärandit ning vastavalt võimalusele toetame nende püüdlusi.

Mis parata, omariiklus on tänapäeval vaid kolmel soome-ugri rahval: meil, soomlastel ja ungarlastel. Seega on meil kohustus aidata neid, kellel nõnda hästi läinud ei ole. Tänapäeval elab maailmas koos meie, eestlastega, kokku 16 soome-ugri rahvast, kellest mõned, nagu liivlased, vepslased ja vadjalased, on väljasuremise äärel, mõned on aga veel arvukad, nagu näiteks mordvalased, keda loetakse kokku olevat umbes 770 000 inimest.

Miks peaks eestlaste kuuluvus soome-ugri rahvaste hulka meile korda minema? Ühe olulise põhjuse leiame jutus vendadelt Urbidelt, kes on nimetanud meid Euroopa indiaanlasteks. See tähendab, et tunnetame maailma ja loodust sarnasel maagilisel moel teiste põhjarahvastega; meie sidemed kõiksusega on paremad kui mõnelgi urbaniseerunud seltskonnal, mis annab meile loodetavasti pikas plaanis ellujäämiseeliseid, kui me just ise liialt ei linnastu ja mugandu. Meie muistne tarkus tuleb meie ühisest soome-ugri ürgjuurest.

Vaatamata ristiusu vastuvõtmisele on palju sellest kihistusest säilinud tänapäevani, mis väljendub meie suhtumises kasvõi jaani- või hingedepäeva või sellesegi, et tajume aja käiku pigem aastaringina kui lineaarse joonena minevikust tulevikku.

Meie mütoloogilisest maailmanägemisest annavad aimu suurepärane Kaljo Põllu graafika, Kärt Summataveti ehted või Anu Raua vaibakunst. Tegemist ei ole kopitanud eksponaatidega koduloomuuseumis, vaid väga eheda ja väga elusa pärimusega meie igapäevases elus.

Võib juhtuda, et just soomeugrilased pakuvad lahendusi globaalsetele kriisidele, kuna meie mõtlemine on niivõrd teistsugune, ning võib eeldada, et suudame tehnoloogiale läheneda täiesti uudsete nurkade alt.

Tunnetame maailma ja loodust sarnasel maagilisel moel teiste põhjarahvastega ning meie sidemed kõiksusega on paremad kui mõnelgi urbaniseerunud seltskonnal.

Seda unikaalset maailmanägemist kannab ka meie keel, kus puuduvad mees- ja naissugu erinevalt indoeuroopa keeltest ning mis kaitseb meid kurja eest. Ehkki masintõlge on muutunud paremaks, tunneme digimaailmas petukirjad üldjuhul ära, sest Nigeeria trollivabrikud ei oska grammatiliselt keerulist eesti keelt vajaliku nõtkusega.

Arvestades globaalseid pingeid ja Ukraina sõda, on meil Venemaa territooriumile jäävate hõimlastega suhtlemine praegu keerulisevõitu, kuid tulevikus olukord kindlasti normaliseerub, sest kõik halb elus möödub.

Hõimupäevi korraldav Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes on veidi murelik, sest eelarvekärbetest ei pääse hõimuliikuminegi. «Kui siin või Soomes mingid tegevused lakkavad, siis kaob Venemaa soome-ugri rahvastel üks oluline, vähemalt mingi moraalne tugi,» ütleb Prozes. «See oleks nendele väga halb signaal.» Seega on hõimupäevadel tähtis roll, mis peab tulevikus jätkuma.

Tagasi üles