Mis parata, omariiklus on tänapäeval vaid kolmel soome-ugri rahval: meil, soomlastel ja ungarlastel. Seega on meil kohustus aidata neid, kellel nõnda hästi läinud ei ole. Tänapäeval elab maailmas koos meie, eestlastega, kokku 16 soome-ugri rahvast, kellest mõned, nagu liivlased, vepslased ja vadjalased, on väljasuremise äärel, mõned on aga veel arvukad, nagu näiteks mordvalased, keda loetakse kokku olevat umbes 770 000 inimest.
Miks peaks eestlaste kuuluvus soome-ugri rahvaste hulka meile korda minema? Ühe olulise põhjuse leiame jutus vendadelt Urbidelt, kes on nimetanud meid Euroopa indiaanlasteks. See tähendab, et tunnetame maailma ja loodust sarnasel maagilisel moel teiste põhjarahvastega; meie sidemed kõiksusega on paremad kui mõnelgi urbaniseerunud seltskonnal, mis annab meile loodetavasti pikas plaanis ellujäämiseeliseid, kui me just ise liialt ei linnastu ja mugandu. Meie muistne tarkus tuleb meie ühisest soome-ugri ürgjuurest.
Vaatamata ristiusu vastuvõtmisele on palju sellest kihistusest säilinud tänapäevani, mis väljendub meie suhtumises kasvõi jaani- või hingedepäeva või sellesegi, et tajume aja käiku pigem aastaringina kui lineaarse joonena minevikust tulevikku.
Meie mütoloogilisest maailmanägemisest annavad aimu suurepärane Kaljo Põllu graafika, Kärt Summataveti ehted või Anu Raua vaibakunst. Tegemist ei ole kopitanud eksponaatidega koduloomuuseumis, vaid väga eheda ja väga elusa pärimusega meie igapäevases elus.
Võib juhtuda, et just soomeugrilased pakuvad lahendusi globaalsetele kriisidele, kuna meie mõtlemine on niivõrd teistsugune, ning võib eeldada, et suudame tehnoloogiale läheneda täiesti uudsete nurkade alt.