MIRJAM KASE ⟩ Vaimse tervise mured maksavad riigile sadu miljoneid. Saame seda ennetada

Naise siluett. Foto on illustratiivne. Foto: Olivier Douliery / AFP / Scanpix

Haiguse ennetamine on teadupärast lihtsam kui selle ravimine. Üksikisiku tasandil vähendab ennetustegevus haiguse tekkimise riski või aitab kujunevat haigust varakult avastada. Riigitasandil on aga oluline rahvatervis ning kulude jaotumine. Vaimse tervise probleemide levik ning juba väljakujunenud häiretega seotud riiklikud kulud on aga selges kasvutrendis. Ühiskondlik koorem on praeguseks tohutu. Mis on siis see põhjus, miks vaimse tervise süsteemne ennetustegevus siiani rakendust ei ole leidnud? Seda selgitab Peaasi.ee kliiniline nõustaja Mirjam Kase.

Probleemist vähemalt räägitakse. Valitsust on nõustama asunud ennetusnõukoda ning õppekohtade arvu abistavatel erialadel on suurendatud. Viimastel aastatel on valminud ka arvukalt raporteid, aruandeid ning ülevaateid, mis valdkonna kriitilisust rõhutavad.

Eesti vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 pakub lahendusena astmelise abi rakendamist. See tähendab, et probleeme lahendatakse vastavalt nende raskusastmele erinevatel tasanditel. Püramiidi alumine aste keskendub enesehoiule ning eneseabi oskustele ning toimib suuresti probleeme ennetavalt. Püramiid tipneb eriarstiabiga, mis võiks olla kättesaadav inimestele, kelle tervisemure on sedavõrd tõsine, et vajab psühhiaatri sekkumist. Püramiidi vahepealsetel tasanditel on muuhulgas kogukondlik tugi ja esmatasandi tervishoiuteenused.