AK ⟩ Maailma ähvardab täiesti uut tüüpi kolonialism

Uiguuri kongressi, tiibetlaste ühenduse ning Esindamata Rahvaste Organisatsiooni meeleavaldus Brüsselis Hiina vähemusrahvaste õiguste rikkumiste vastu 1. oktoobril Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamise aastapäeval.  Foto: ARIS OIKONOMOU/AFP/Scanpix

Eestil on Linnart Mälli kaudu olnud au olla põlisrahvaste probleemide teadvustamisel erilises rollis, toimusid ju mitmed Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kogunemised siinmail. Selle nüüdne peasekretär Mercè Monje Cano räägib, et aina enam kerkivad üles uuskolonialismi ja keskkonna küsimused, näiteks on juhtumeid, kui põlisrahvas aetakse kodunt välja keskkonnakaitse kattevarjus, ning Hiina uuskolonialismi Aafrikas alles hakatakse tasapisi teadvustama.

Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO; inglise keeles Unrepresented Nations and Peoples Organization, UNPO) loodi 11. veebruaril 1991 Haagis, selle peamised algatajad olid eestlased, tiibetlased ja uiguurid. Organisatsiooni esimene juht oli Linnart Mäll (1938–2010) Eesti Kongressi esindajana, kuid seoses iseseisvuse taastamisega lõppes ka Eesti otsene tegevus EROs.

Nüüdseks on ERO liikmeskond kasvanud 44ni ning kuus endist liiget (Armeenia, Eesti, Gruusia, Ida-Timor, Läti ja Palau) on saavutanud iseseisvuse. Endise Nõukogude Liidu alalt kuuluvad EROsse siiani selle asutajate seas olnud krimmitatarlased, paljud rahvad on aga kodus valitseva surve tõttu kõrvale jäänud. ERO on jõuliselt laienenud eeskätt nn globaalse lõuna poole.