/nginx/o/2023/01/18/15085341t1h6a6b.jpg)
Tauriini tähtsusest inimorganismile kirjutavad akadeemik ja TÜ füsioloogia professor Eero Vasar ning TÜ meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.
Tauriini tähtsusest inimorganismile kirjutavad akadeemik ja TÜ füsioloogia professor Eero Vasar ning TÜ meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.
Hiljutised uuringud on näidanud, et tauriin võib märkimisväärselt mõjutada vananemisprotsesse ja tervist. See väävlit sisaldav aminosulfoonhape esineb suurtes kogustes ajus, südames, võrkkestas ja lihastes. Keha suudab küll tauriini väikestes kogustes sünteesida, kuid toidutauriin on vajalik piisava rakutaseme hoidmiseks. Tauriini esineb loomsetes toiduainetes, näiteks lihas ja kalas. Mitmekülgselt toitudes ei ole tauriini puuduse teke siiski tõenäoline. Tauriini biorollide laiahaardelisus räägib selle lisamise kasuks sügava stressi või haiguste puhul.