JUHTKIRI ⟩ Ukraina vabaneb niikuinii!

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Ukraina rahuplaan on vaade tulevikukorrale.
• Lääs peab jääma endale kindlaks.
• Venemaale tuleb selgelt tõmmata punased jooned.

Kolmapäeval esitles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Ukraina parlamendis rahuplaani, mida on juba mõnda aega tutvustanud lääneliitlastele. Me ei saa hinnata plaani kogumahus, kuna kolmel punktil on salajased lisaklauslid, millest avalikkus kuuleb ilmselt alles kaugemas tulevikus.

Kuid ka avalikustatud sisu põhjal võib nentida, et plaan on märkimisväärne, kuna pakub esimesena geopoliitilist strateegilist vaadet sõja lõpetamiseks ning vaadet olukorrale maailmas peale sõda. See on oluline, sest vaatamata poliitilisele retoorikale ei ole lääs suutnud senini strateegilisel tasandil sõnastada, mida tähendab Ukraina toetamine sõja lõpuni ja mis võiks saada edasi.

Visiooni puudust ja aeglust võib läänele ette heita, kuid seda on võimalik mõista. Hoiakute muutumine võtabki demokraatlikes ühiskondades aega. Meenutame, kui kaua võttis aega USA lülitumine Teise maailmasõtta – kas seda oleks sellisel kujul üleüldse juhtunudki ilma Jaapani rünnakuta Pearl Harbourile? Samuti võttis läänel peale sõja lõppu veidi aega selgusele jõudmine, kuidas suhtuda uude põhivaenlasesse Nõukogude Liitu. Toonagi jõuti külma sõja võitmise strateegilise plaanini järk-järgult, aga selleni jõuti ning tulemuseks oli Nõukogude Liidu lagunemine.

Võib väita, et Ukraina plaan on plaan uueks külmaks sõjaks. Paralleele võib näha mitmeid. On tõenäoline, et Ukraina ei suuda kõiki Venemaa okupeeritud territooriume sõjaliselt vabastada, kui just NATO relvajõud sõtta ei sekku. Otseseks sõjaliseks sekkumiseks pole lääneriigid siiski valmis, nagu nad polnud valmis 1940. aastatel Stalini okupeeritud Ida-Euroopat vabastama.

Zelenskõi on kindel, et varem või hiljem lahkub Venemaa okupeeritud aladelt sõjalise konfliktita, poolvabatahtlikult.

Seega ootab Ukrainat ees de facto jagamine lääne ja ida vahel, nagu juhtus Saksamaaga, ning rahu kuulutamise järel lüüakse maha vai sõnadega «siiamaani ja mitte edasi». Ukraina vaba osa liitub NATOga ning riiki tulevad liitlasväed, nagu juhtus Lääne-Saksamaal. Ent ühe olulise erinevusega: okupeeritud Ukraina osade suhtes kehtestatakse mittetunnustamispoliitika, vaba maailm peab neid jätkuvalt Ukraina territooriumiks ning nõuab okupatsiooni lõpetamist.

Rahuplaani tähtis komponent on vaba Ukraina ja lääne pikaajaline majanduslik ja sõjaline koostöö. Tuleb silmas pidada, et majanduslikult on Vene Föderatsioon NSVLi hale vari, kelle majanduse kogumahtu võib võrrelda mõne väiksema Euroopa riigi, näiteks Hollandi omaga. Globaalne vastasseis, Afganistani sõda ja võidurelvastumine tegid NSVLile lõpu ning Venemaaga juhtub see kordades kiiremini, kui nad peaksid vastasseisu jätkama.

Zelenskõi on kindel, et varem või hiljem lahkub Venemaa okupeeritud aladelt sõjalise konfliktita, poolvabatahtlikult. Ajalugu on näidanud, et Punaarmee lahkus Saksamaalt, Poolast ja Baltimaadest 1990. aastatel just niimoodi. Võib arvata, et ühed läbi aegade karmimad sanktsioonid Venemaale jätkuvad. Putinil pole pääsu, Ukraina vabaneb niikuinii!