Esiteks, ehkki valitsuse uus koalitsioonileping on lubanud eelarvet arusaadavamaks muuta, ei aita käesolev riigieelarve baasseaduse muutmine sellele kaasa. «Me ei näe, kuhu raha läheb, me hääletame pimesi,» ütles Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond). Kui kunagi oli tema sõnul võimalik näha eelarve kulu- ja tuluridasid alates miljarditest eurodest 100 000 euroni, siis nüüd enam mitte.
Nagu väideti riigikogu debatis, ei tea ministridki tegevuspõhise eelarve mõnede miljoniliste kuluridade puhul, mida need read õigupoolest sisaldavad.
Teiseks. Kui kunagi olid riigieelarvest raha saavate sihtasutuste ja MTÜde summad eraldi välja toodud, siis nüüd enam mitte. Korruptsioonivastane erikomisjon, mida Kovalenko-Kõlvart juhib, on sellist tabelit eelarve koostajate käest küsinud. Vastuseks kõlas: meil ei ole sellist tabelit. Seda on soovinud saada ka Postimehe majandustoimetus, kuid samuti edutult.
Tabeli puudumine on halb kahel põhjusel. Me tõepoolest ei tea, kuhu raha läheb, ning sellega on seotud korruptsioonirisk. Sest mida niisuguste sihtasutuste ja MTÜde rahaeraldused endast kujutavad? Tegemist võib olla eelarvesse poliitilise katuseraha peitmisega – katuseraha, mille jagamisest koalitsioon on lubanud loobuda. Tundub aga, et on loobutud üksnes avalikustamisest, sest miks siis varjata?
Postimees on igatahes detailsema eelarve poolt. Praegu tundub, et liigume riigi rahanduse salastatuse poole.
Aivar Kokk (Isamaa) ütles viitega rahandusministrile, et üks erakond on nõudnud riigieelarve läbirääkimistel oma ministeeriumi eelarvesse poliitilist katuseraha. Kui see on nii, siis on tegemist skandaalse olukorraga, mis teoorias võiks viia ministri tagasiastumiseni.