JUHTKIRI ⟩ Rahajõgede hämarad vood

Päeva karikatuur. 17. oktoober 2024. Foto: Urmas Nemvalts

• Raha on ja liigub kuhugi, aga kuhu, seda me ei näe.
• Riigieelarve baasseaduse muutmine ei aita eelarvet läbipaistvamaks muuta.
• Sihtasutuste ja MTÜde summasid võime nüüd vaid oletada, sest eelarvest neid ei leia.

Riigieelarve esimene lugemine riigikogus oli igati äge. Jättes kõrvale poliitilise retoorika ja asjaolu, et koalitsioon teeb koalitsiooni ja opositsioon opositsiooni tööd, kõlasid saalis mõningad faktiväited, mille tõesust tuleks kindlasti uurida. Nende tõele vastavuse korral on meil väga suur probleem.

Esiteks, ehkki valitsuse uus koalitsioonileping on lubanud eelarvet arusaadavamaks muuta, ei aita käesolev riigieelarve baasseaduse muutmine sellele kaasa. «Me ei näe, kuhu raha läheb, me hääletame pimesi,» ütles Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond). Kui kunagi oli tema sõnul võimalik näha eelarve kulu- ja tuluridasid alates miljarditest eurodest 100 000 euroni, siis nüüd enam mitte.

Nagu väideti riigikogu debatis, ei tea ministridki tegevuspõhise eelarve mõnede miljoniliste kuluridade puhul, mida need read õigupoolest sisaldavad.

Teiseks. Kui kunagi olid riigieelarvest raha saavate sihtasutuste ja MTÜde summad eraldi välja toodud, siis nüüd enam mitte. Korruptsioonivastane erikomisjon, mida Kovalenko-Kõlvart juhib, on sellist tabelit eelarve koostajate käest küsinud. Vastuseks kõlas: meil ei ole sellist tabelit. Seda on soovinud saada ka Postimehe majandustoimetus, kuid samuti edutult.

Tabeli puudumine on halb kahel põhjusel. Me tõepoolest ei tea, kuhu raha läheb, ning sellega on seotud korruptsioonirisk. Sest mida niisuguste sihtasutuste ja MTÜde rahaeraldused endast kujutavad? Tegemist võib olla eelarvesse poliitilise katuseraha peitmisega – katuseraha, mille jagamisest koalitsioon on lubanud loobuda. Tundub aga, et on loobutud üksnes avalikustamisest, sest miks siis varjata?

Postimees on igatahes detailsema eelarve poolt. Praegu tundub, et liigume riigi rahanduse salastatuse poole.

Aivar Kokk (Isamaa) ütles viitega rahandusministrile, et üks erakond on nõudnud riigieelarve läbirääkimistel oma ministeeriumi eelarvesse poliitilist katuseraha. Kui see on nii, siis on tegemist skandaalse olukorraga, mis teoorias võiks viia ministri tagasiastumiseni.

Jõulude ajal – mis on headuse ja jagamise aeg – näeme Facebooki postitustes, kui palju on olnud meie eelarves katuserahasid, nentis Kokk. Elame-näeme.

Kolmandaks, Anastassia Kovalenko-Kõlvart väitis, et isegi siis, kui riigikogu liikme parandusettepanek on riigikogu enamuse häältega vastu võetud, võib iga minister igal järgneval hetkel peale eelarve vastuvõtmist selle kuluridades muudatusi teha. See tähendab parlamendi jätkuvat muutumist valitsuse kummitempliks. Parlament võib midagi otsustada, kuid ministeeriumitele jääb kabinetivaikuses lõplik sõna.

Kõige krooniks ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et eelarve detailsus ongi kahe otsaga asi, mis toob kaasa koormavama infohulga ja vähendab riigikogu liikmete huvi seda läbi töötada.

Postimees on igatahes detailsema eelarve poolt. Praegu tundub, et liigume riigi rahanduse salastatuse poole. Raha on ja liigub kuhugi, aga kuhu, seda me ei näe.