HELIR-VALDOR SEEDER ⟩ Lühike loetelu meie lihtsameelsustest seoses Venemaaga

Helir-Valdor Seeder Foto: Mihkel Maripuu

Paljudel Eesti poliitikutel, diplomaatidel ja ajakirjanikel on kombeks rõhutada, et Eesti oli üks väheseid riike, kes realistlikult tajus Vene ohtu ning hoiatas läänemaailma Venemaa ambitsioonide eest. See on hale pooltõde. Lihtsameelne Eesti-Vene piirilepingu protsess on selle kõige ilmekam, aga kahjuks mitte ainus kinnitus, kirjutab riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Venemaa Ukraina-vastase sõja kontekstis mõistame, kui ekslik on olnud Eesti aktiivsus Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisel ettevalmistatud kujul ja Tartu rahulepingule viitamata. Sellega õõnestame Eesti julgeolekut ja kahjustame meie pikaajalisi huve, kujundades äraspidiselt rahvusvahelist praktikat (tavaõigust), aidates niimoodi kaasa (seadustades) Venemaa imperialistlikele ambitsioonidele.

Tunnustades Ukraina territoriaalset terviklikkust, ei tohi me de jure loobuda Eesti territoriaalsest terviklikkusest, põhjendades seda kujunenud olukorraga, et on pragmaatiline loobuda okupeeritud venekeelsest piirkonnast, mida me ei kontrolli. Rumal on «igamise» põhjendusel loobuda oma õigustest. Sellise loogika kohaselt peaksime loobuma ka 95-protsendiliselt venekeelsest Narvast. Seda enam, et Narva jõe ja veehoidla veetaseme reguleerimine ning hüdroelektrijaam jäävad Venemaa kontrolli all olevale territooriumile. Aga võib-olla ka venekeelsest Sillamäest ja lõpuks kogu Ida-Virumaast?