AIMAR ALTOSAAR ⟩ Eestlaste uhkusest uue maailmakorra künnisel

Eesti lipp Tartu laulupeol «Õnn ja Rõõm». Foto: Kristjan Teedema

Uhked rahvad püsivad kaua ja nii on eestlastelgi õnnestunud läbi ajaloo kataklüsmide jõuda 21. sajandisse, kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.

Uhked oma keele ja kultuuri üle, alati seismas oma õiguste eest, ka siis, kui võimalused selleks on olnud äärmiselt kasinad. Uhkus on toonud meid siia, kus oleme ning viiks meid ka edasi, sest maailm on taas muutumas. Hiina koos Venemaa ja väiksemate kurjuse telje riikidega lõhuvad järjest enesekindlamalt rahvusvaheliste suhete komberuumi, mis võib viia ÜRO ja teiste üleilmsete kokkulepete süsteemide kokkuvarisemiseni. Suurte jõudude omavahelises mõõduvõtmises ei jää väiksematel riikidel üle muud, kui valida pool, sest üksi jäädes nad kaovad.

Kas oleksime uhked Venemaa alamatena või koos teiste Euroopa rahvastega, on õnneks vaid retooriline küsimus. Kes igatseb n-ö neutraalset rahvusriiki, võiks meenutada 1939. aastat ning analüüsida meie võimalusi Ukraina sõja taustal. Ukrainlaste uhkus teeb sõjas läbi tuleproovi ja me näeme, et see töötab. Kuid on selge, et kui ukrainlased oleksid varem olnud tihedamalt seotud lääneriikidega, poleks see sõda alanudki või oleks juba võidukalt lõppenud.