MARKO ERR ⟩ Veemajanduses on raporteid genereeritud suvaliste arvude pealt

Kraanivesi. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Kliimaministeeriumi «suvetuur», mille käigus tutvustati vajadust reformida kohalikku jätkusuutmatut ja ebaefektiivset veemajandussektorit, väisas augustikuus Pärnut, kirjutab veemajanduse ekspert Marko Err.

Planeeritud teemapp, mille kohaselt saaks ASist Pärnu Vesi kohaliku veemajanduse jõukese, sai kohalike inimeste poolt vastu võetud ettevaatliku optimismiga, kuid selge sõnumiga, et täna on seda veel liiga vara teha. Mida võiks Pärnu Vesi regionaliseerumine tähendada kohalikule elanikule?

Pärnu Vesi on viimase kümnendi jooksul arenenud stabiilselt ja loodud on ettevõte, mis toimib nii nagu normaalne äriühing, osutab mõistlikku teenust klientidele ning teenib ka selle pealt natuke kasumit. Stabiilne töötajaskond on taganud selle, et ettevõte on professionaalselt juhitud ja majandatud. Aastate jooksul on opereerimise piirkond kasvanud Pärnu linnast väljapoole ja hõlmab tänaseks päevaks nii Sindi kui ka Tahkuranna valdasid, samas ettevõtte töötajate arv on stabiilselt vähenenud: 2013. aastal töötas ettevõttes 90 inimest, siis tänaseks on töötajate arv langenud 59ni.