:format(webp)/nginx/o/2024/10/11/16412903t1h4fa1.jpg)
Nobeli rahupreemiat on korduvalt antud poliitikutele ja ühiskonnategelastele, kes on võrreldes teadlaste ja kirjanikega ülemaailmsed meediastaarid. Selle aasta preemiasaaja seda kindlasti ei ole.
Neid inimesi on väga vähe, kes olid midagi kuulnud ühendusest Nihon Hidankyō. Kuid kõik on kuulnud Hiroshimast ja Nagasakist, mille pihta visati Teise maailmasõja lõpus esimesed ja seni ainsad inimeste vastu kasutatud tuumapommid. Nihon Hidankyō on ühendus, mis koondab kõiki 1945. aasta tuumapommirünnakutes ellujäänuid.
Norra Nobeli komisjoni tuleb selle aasta valiku eest kiita. Veel neljapäeval oli kihlveokontorite soosik Ukraina president Volodomõr Zelenskõi, mis on mõnevõrra kummaline, sest siiamaania ei ole veel ükski sõdiva riigi president rahupreemiat saanud. Aga küllap tehti panuseid teadmises, et see ei oleks esimene kord, kui rahupreemiat antakse avansina.
Tõepoolest, 2009. aastal anti Nobeli rahupreemia samal aastal USA presidendi ametisse asunud Barack Obamale. Jääb ebaselgeks, mis olid Norra Nobeli komisjoni motiivid, sest mingeid erilisi saavutusi tal ette näidata ei olnud. Võimalik, et komisjonile avaldas muljet Obama «taaskäivitamise poliitika» Venemaaga, aga kui see nii oli, siis tehti rahule sellega suur karuteene.
Obama Venemaa-poliitika oli kõike muud kui edukas, sest isegi pärast 2014. aasta Krimmi annekteerimist ja sõja alustamist Ida-Ukrainas ei nõustunud ta ukrainlastele relvi müüma. Me ei saa kindlalt väita, et avansina antud rahupreemia tema käitumist mõjutas, kuid võimatu see ei ole.
On tähelepanuväärne, et isegi niinimetatud globaalse lõuna kolm tuumariiki Hiina, India ja Pakistan ei kiida Vladimir Putini tuumaähvardusi heaks.
On hea, et Zelenskõiga seda viga ei korratud. Ukraina presidendil on ilma selletagi peal suur surve leida sõjale lahendus ja pole vaja talle lisapingeid tekitada. Zelenskõi on öelnud, et tema võiduplaani eelduseks on õiglus – sest ainult õiglus annaks mingisugustki lohutust sõja ohvritele – ja ei ole kõrvalseisjate asi ukrainlastele sõja lõpetamise tempot peale suruda.
Rahu saavutamiseks Ukrainas tuleb survet avaldada mitte ohvrile, vaid kallaletungijale, ja Jaapani tuumapommitamise üle elanutele antud preemia on selleks palju parem viis. Maailmas on üheksa tuumariiki, kuid ainult kaks neist ähvardavad avalikult teisi riike tuumarelvaga. Need on Põhja-Korea ja Venemaa.
On tähelepanuväärne, et isegi niinimetatud globaalse lõuna kolm tuumariiki Hiina, India ja Pakistan ei kiida Vladimir Putini tuumaähvardusi heaks. Selle aasta rahupreemia aitab seda harvaesinevat ülemaailmset konsensust kinnistada.
Kuid mündil on ka teine külg. Koos maailmalõpukellaga, mille seierid on alates eelmise aasta jaanuarist kaugemal kui kunagi varem, võib selle aasta Nobeli rahupreemia anda hoopis hoogu juurde Putini tuumahirmutamisele. See oleks suur viga.
Ajalugu on korduvalt õpetanud: tahad rahu, valmistu sõjaks. Rahu ei too mitte järeleandlikkus ja nõrkus, vaid kindlameelsus ja tugevus.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)