Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Nädala nägu Juured Eestis, jalad maa peal ja pea teaduses

Copy
Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia president FOTO: Johan Elm
Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia president FOTO: Johan Elm Foto: Johan Elm

Eesti Teaduste Akadeemia sai selle nädala kolmapäeval endale uue presidendi, kelleks osutus üle 30 aasta Helsingis töötanud molekulaarbioloog Mart Saarma.

Selle nädala kolmapäeval valisid Eesti Teaduste Akadeemia liikmed endile uue presidendi. Selleks osutus Mart Saarma. Vaieldamatult hea valik, mis näitab akadeemia kohanemisvõimet: neli aastat tagasi hoogustunud kriisid pole siiani vaibunud. Pandeemia, sõja ägenemine Ukrainas ja nüüd jätkuv majanduslik peataolek: on selge, et kõik, kes saavad kerjakoti asemel sirutada välja abikäe ja pakkuda ka arukaid võimalusi edenemiseks, peaksid saama oma võimaluse. Nii on ka akadeemik Saarma leidnud tagasi tee oma juurte juurde. Need pole ju õieti läbi lõigatud olnudki. Oma üle 30-aastase Helsingis viibimise vältel on ta olnud õppejõuks küll Tartus, küll Tallinnas, ja juhendanud ühtekokku kümmekonna Eestigi inimese doktoritöid, kes ka oma väitekirjad kraadiga kaitsnud.

Selle aasta suvel, kui Saarma tähistas oma 75. sünnipäeva, sai talle osaks Novo Nordiski fondi «Silmapaistva Innovaatori Auhinna» nimeline teadusgrant. Helsingi ülikoolis on selline kord, et kui kukub 68. eluaasta, saab õpetlane ülikoolis küll edasi olla, aga ta peab ise oma raha eest hea seisma. Saarma on seisnudki. Tal on jätkuvalt Helsingi ülikoolis 15 inimesega labor, mille rahalise käekäigu eest Saarma oma toetustega, tööstuslepingutega ning arvukate muude grantidega hea seisab. Kuigi Saarma seab alati eeskujuks oma klassivenda, ka akadeemikut ja edukat ettevõtjat Mart Ustavit, on ka tema käsi ettevõtjana pigem hästi läinud. Samast Tartu V Keskkooli klassist on pärit tervelt kuus akadeemikut: lisaks Ustavile veel keemikud Mati Karelson, Jaak Järv, kelle kandidatuur oli ka akadeemia presidendi valimistele üles seatud, arstiteadlane Raivo Uibo ja kahe välisakadeemia liige füüsik Kristjan Haller.

Tagasi üles