AJALUGU ⟩ Eesti demokraatia must päev: kuidas Päts vaigistas riigikogu

Riigivanem K. Päts kirjutab alla uue põhiseaduse maksmahakkamise aktile 24.01.1934. Foto: Parikas/Rahvusarhiiv

Neil päevil 90 aastat tagasi mängiti Toompeal maha märkimisväärne poliitdraama – riigivanem Konstantin Pätsi otsusega lõpetati enne tähtaega tema enda korraldusel kogunenud V riigikogu erakorraline istungjärk. Miks istungjärgu töö katkestati ja mis olid mõjud Eesti Vabariigi põhiseaduslikule arengule?

Rahvahääletusel 1933. aasta 14.–16. oktoobril oli heaks kiidetud paremradikaalse Eesti Vabadussõjalaste Liidu põhiseaduse muudatused (edaspidi – 1933. aasta põhiseadus). Uue põhiseadusega loodi Eestis suure võimuga riigipea (riigivanema) institutsioon ja vähendati poole võrra riigikogu koosseisu. Riigivanem sai õiguse kehtestada seadusi parlamendist mööda minnes dekreedi korras, lõpetada enne tähtaega riigikogu istungjärke ja kutsuda parlament erakorraliselt kokku.

1934. aasta aprillis pidid toimuma riigivanema ja riigikogu valimised, kus kavatsesid osaleda ka väga populaarsed vabadussõjalased. Seega oli riigi tollasel juhtkonnal eesotsas Pätsiga, kellest uue põhiseaduse jõustumisel sai «peaminister riigivanema ülesannetes», ja erakondadel põhjust ebakindluseks enda tulevaste võimupositsioonide suhtes.