JUHTKIRI ⟩ Kes võidab kulla?

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Kõigil EOK presidendi kandidaatidel on oma tugevad küljed.
• Kandidaatide debatid on rikastanud arusaamu Eesti spordist.
• Uuendusmeelsuse ja stabiilsuse vahel tuleb leida kompromiss.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) täiskogul seisab reedel ees keeruline ülesanne valida kolme hea kandidaadi seast uus president. Naljamehed on juba öelnud, et parim oleks Kersti Sõõrumägi. Aga nagu elus ikka, kõike head korraga ei saa, vaid tuleb teha valik.

Mille vahel EOK liikmed siis valivad? Kui eesmärgiks oleksid muutused, EOK presidendi esinemisoskus või globaalne tuntus, siis tuleks valida Kaljulaid. Kui eesmärgiks oleksid stabiilsus ja sponsorraha leidmine, siis tuleks valida Sõõrumaa. Kui aga eesmärgiks oleks spordialane kompetentsus, tuleks valida muidugi Teigamägi.

Igal kandidaadil on seega omad tugevused ning paraku ka nõrkused. Alustame Urmas Sõõrumaast. Ta on olnud EOK-le kaks ametiaega hea president, meedias nähtav ja langetanud põhimõttelistes küsimustes õigeid otsuseid. Tema ametiaega jäävad spordieetika teema esiletõus Eesti spordis ja Ukraina sõda. 

Tõsi, Eesti jäi Pariisi olümpial medalita ning EOK-le on ette heidetud vähest võitluslikkust. Kuid meil polnud puudu medalikandidaatidest, meil nappis paraku õnne. Seega, meie spordisüsteem ei ole tuksis, võimalikke medaliste meil on. Ja juba on ette näha, et neid on ka 2026. aastal Milanos ja 2028. aastal Los Angeleses.

Urmas Sõõrumaa kiituseks võib öelda sedagi, et tema juhtimisel on kutsutud ellu Team Estonia projekt, mis pole veel ideaalne, kuid ka pool rehkendust on parem kui rehkenduse puudumine. Müüriladumine ongi aeganõudvam ja keerulisem kui viimaste katusekivide paika asetamine.

Olenemata valimistulemusest on kandidaatide debatid olnud huvitavad ning Eesti sporti edasiviivad.

Samas on kaheksa aastat EOK presidendina pikk aeg ning Sõõrumaast võib olla tekkinud väsimus, õigemini kostab hääli, et oleks vaja kiiremini, kõrgemale ja kaugemale, nagu kõlab olümpiadeviiski. Need, kes tahaksid muutusi, sooviksid näha presidendina Kaljulaidi, ning pole kahtlustki, et uut energiat tal on ja et ta hakkaks EOKs kõvasti asju korraldama. Omaette küsimuseks jääb aga, millises suunas ja mida täpsemalt. Kaljulaid on spordimaailmas pigem puhas leht ning mõned tema hiljutised äkilisevõitu väljaütlemised on teinud osa spordirahvast ettevaatlikuks.

Seda arvesse võttes pakuks uuendusmeelsuse ja stabiilsuse vahel sobilikku kompromissi just nimelt Teigamägi, kes viimasel perioodil Sõõrumaa asepresidendina töötades on hästi kursis Eesti spordi, alaliitude ja sportlaste igapäevamuredega. Tema juhitud tippspordikomisjon on töötanud tulemuslikult. Paraku on mõnede arvates tema jala küljes pomm nimega Mehis Viru juhtum. Sellele vaatamata tooks Teigamägi Eesti spordi katusorganisatsioonile värskendust, kuid kindlasti mitte šokki.

Postimees soovitab omalt poolt EOKl keskenduda tulevikus tipp- ja saavutusspordile, milleks on tal Eesti parim kompetents ning jätta tervisespordi teiste korraldada. Olenemata valimistulemusest, on kandidaatide debatid olnud huvitavad ning Eesti sporti edasiviivad. Nagu ütles Pierre de Coubertin, tähtis pole võit, vaid osavõtt.