RAIMOND PIHLAP ⟩ Erastagem riigi poolt pakutavad teenused! Võidaksid kõik

Raimond Pihlap Foto: Erakogu

• Riik unustab, et olemas on erasektor, kes suudab opereerida teenuste pakkumisel tõhusamalt kui riik.
• Kui valitsus kärpimist tõsiselt võtaks, viidaks avalikus sektoris läbi laiaulatuslik audit.

Eesti eelarvekriisi suurim probleem on see, et avalik sektor on unustanud oma rolli ja asunud tegelema selliste teenuste pakkumisega, mida võiks vabalt erasektor osutada, kirjutab Elva vallalvolikogu liige Raimond Pihlap (Isamaa).

Teenuste erastamise teel saaks hoida kokku avaliku sektori kuludelt ja samaaegselt elavdada majandust. Suhtumise muutus alaku juba kohaliku omavalitsuse tasandilt.

Praegu korrutatakse argumenti, et Eesti inimene on ära harjunud paljude riigi poolt pakutavate teenustega ja madalate maksudega. Nüüd seistakse valiku ees, kas need teenused kaovad või tuleb nende eest hakata riigile rohkem makse maksma.

Sellise riigikapitalistliku loogika juures unustatakse ära, et on olemas erasektor, mis võiks paljusid teenuseid ise osutada. Erinevalt avalikust sektorist on eraettevõtjal kasumimotiiv, mistõttu ta peab pidevalt silmas pidama, et suudaks pakkuda teenust võimalikult tõhusalt ja kliendile meeldivalt. Loomulikult peaks selle jaoks olema turul ka konkurentsi. Tarbijale tähendaks see kokkuvõttes paremat ja ka odavamat teenust.

Viimase kümne-viieteist aasta jooksul juurdunud riigikapitalismi mõttelaadi tulemusel on avalik sektor endale kaaperdanud teenuseid, mis õigupoolest peakski kuuluma erasektorile. Peeter Koppel on religioosse riigikapitalismi levikust kirjutanud juba vähemalt kaheksa aastat tagasi (Eesti Ekspress 13.07.2016). Kõik see on tüürinud meie avalikku sektorit üha sügavamale eelarveauku.

Muutused rohujuure tasandilt

Avaliku sektori riigikapitalistlik mõtlemine pole ainult keskvalitsuse probleem, vaid on levinud isegi omavalitsustesse, kus eelarved on väiksemad ja teoreetiliselt võiks riigikapitalismi elluviimine olla piiratum. Kahjuks see nii pole, isegi vaatamata asjaolule, et paljud KOV-id on proportsionaalselt veelgi suuremates rahalistes raskustes kui keskvalitsus.

Üks markantseimaid riigikapitalismi näiteid pärineb minu enda Elva koduvallast, kus kohalik omavalitsus otsustas hakata ise koolitoitu valmistama, selmet seda tellida eraettevõttest. Seejärel selgus, et ise toidu valmistamine läks vallale nii kalliks, et lapsevanemad peavad sellele peale maksma, isegi kui riik maksab omavalitsustele koolilõuna toetust.

Elva riigikapitalistliku koolitoidu päevahind on 2,8 eurot, Nõo turumajanduslik hind 1,4 eurot – vahe on lausa kahekordne.

Naabervald Nõo suudab riigilt saadava toetusega tellida koolilõunat erafirmalt nii, et lapsevanemad ei pea sellele eraldi peale maksma. Kui Elva vallal oleks sama hinnaga toitlustaja nagu Nõos, oleks võimalik aastas 400 000 eurot kokku hoida. Elva riigikapitalistliku koolitoidu päevahind on 2,8 eurot, Nõo turumajanduslik hind 1,4 eurot – vahe on lausa kahekordne.

See ei tähenda, et odavam söök oleks justkui halvem. Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur on saates «Ökoskoop» kirjeldanud, kuidas riigi toetuse eest on võimalik tänu valdkonnas pikalt tegutsenud eraettevõtetele pakkuda maitsvat ja tervislikku koolitoitu (Vikerraadio 17.04.2023). Riigi toetus on 1,5 eurot toiduportsu kohta, millega saadakse mitmes hästi juhitud omavalitsuses väga hästi hakkama.

Elva vald aga kaotab 200 000 eurot aastat isegi võrdluses Tartuga, kus on üks Eesti kallimaid koolitoite, sest maheosakaal on suurem ja hind hankija poolt ette antud. Tallinnas on koolitoidu päevahind mõistlikult 1,83 eurot, aga koolitoit õpilastele tasuta (Delfi Ärileht 30.08.2024). Võrreldes palju jõukamate omavalitsuste elanikega peab Elva valla lapsevanem üsna priskelt peale maksma.

Siinkohal tasub tähele panna, et lapsevanemad maksavad maksumaksjatena riikliku koolilõuna toetuse niikuinii kaudselt enda taskust kinni. Elva vallavalitsus aga keeldub oma viga tunnistamast ja jätkab lapsevanemate topeltmaksustamise praktikat.

Kui vald suudaks oma Elva Teenuste nimelise asutuse laiali saata ja oma avalike ülesannete täitmiseks tellida teenuseid erasektorist sisse, ei võidaks ainult lapsevanemate rahakott, vaid kasu oleks laiem. Ühtlasi edendaks see samm ettevõtlust. Edenev ettevõtlus saaks tööle palgata valla palgalt vabanenud töökäsi. Selliste väikeste sammudega elavneks ühteaegu majandustegevus ja väheneks ka avaliku sektori kulu.

Olen Elva valla elanikuna ja vallavolikogu liikmena esitanud eelnõu Elva Teenuste sulgemiseks. Kui see õnnestub, on Eestis tehtud väike samm riigikapitalismi murendamisel. Selliseid samme on Eestis vaja teha veel väga palju ja need peavad olema edukad, et kogu avaliku sektori mõttelaad Eestis muutuda saaks.

Kui valitsus kärpimist tõepoolest tõsiselt võtaks, viidaks avalikus sektoris läbi laiaulatuslik audit, millele järgneks süsteemne kärpeplaan. See sisaldaks sisutühjade teenuste osutamise lõpetamist, ebavajalike asutuste sulgemist ja selliste teenuste erastamist, mida erasektor suudab palju tõhusamalt pakkuda.

Kui protsessi käigus vabaneb tööjõudu, mida erasektoril hädasti vaja läheb, ei pea valitsus tegelema rändekvootide suurendamisega, mis ühtlasi toob kaasa sotsiaalsete probleemide importimise riski.

Ettevõtlusel läheks paremini, maksutulu kasvaks ja suurenenud sisserändest tingitud sotsiaalsete probleemide lahendamise kulu oleks väiksem. Avalikule sektorile jääb kätte piisavalt raha, et tegeleda tõeliselt vajalike avalike ülesannete täitmisega, nagu näiteks julgeoleku ja hariduse tagamisega.